Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
.MM
vanha
February 23, 2009 14:00
Harri kuulis kahte hallhane lendamas. Lätis nad juba tükk aega kohal.
Henkilöt: M.Martinson, H.Pietarinen, E.Vainio
Lajimäärä: 27
Parhaat: Anser anser
Sää: 8.00 -3, 7 SE, 8/8, 4-10 km
12.00 -2, 5 SE, 8/8, 10-20 km
2009-02-23 1
2009-02-23 2
MM
vanha
February 22, 2009 14:00
Koolipoisid linnuhaigustega tutvumas. Lahkamisel said ise kätt proovida.
Puurilindudel suremus suur. Mõne puhul paistab ravist asja saavat - kehakaal tõuseb, linnud ise puhtad ja aktiivsed.
Üks suurnokk-vint sai puuri pandud, õhtuks surnud. Lahkamine näitas, et söögitoru ja kurk olid paksult peasüüdlase Trichomonas gallinae pesi täis.
Üksikuid haigete ja surnud rohevintide teateid tuleb pidevalt nii Kuressaarest kui kogu Eestist.
Puurilindudel suremus suur. Mõne puhul paistab ravist asja saavat - kehakaal tõuseb, linnud ise puhtad ja aktiivsed.
Üks suurnokk-vint sai puuri pandud, õhtuks surnud. Lahkamine näitas, et söögitoru ja kurk olid paksult peasüüdlase Trichomonas gallinae pesi täis.
Üksikuid haigete ja surnud rohevintide teateid tuleb pidevalt nii Kuressaarest kui kogu Eestist.
Henkilöt: M.Martinson, H.Pietarinen, E.Vainio, K.E.Rebane, K.Mölder, M.Kaldjärv
Lajimäärä: 24
Sää: 8.00 -3, 10 SE, 8/8, 4-10 km
12.00 -2, 10 SE, 8/8, 10-20 km
2009-02-22 1
2009-02-22 2
Late
vanha
February 21, 2009 14:00
Aika talvinen päivä. Lunta sateli vähän väliä ja kaakkoistuuli oli aamulla melko purevaa. Päivemmällä tuuli kääntyi etelämmäs ja sää hieman lämpeni. Käveltiin ensin länsiniemeen jossa alkaa olla aika jäistä. Iltapäivällä oli vuorossa Loode. Siellä taas ei juuri jäitä näkynyt. Harri ja Eero ajelivat länsirantaa aina vähän Karalan pohjoispuolelle. Uiveloita löytyi poikien retkellä yhteensä yli kolmesataa ja allihaahkojakin 80. Asemalla oli melko niukasti lintuja. Jossain päin on jäätynyt sen verran että laulujoutsenia ilmestyi kotilahden railoon 30.
Illalla jälleen sauna ja gourmee lettuja, vaikka joku nirppanokka väittikin että tuli hieman käryä.
Illalla jälleen sauna ja gourmee lettuja, vaikka joku nirppanokka väittikin että tuli hieman käryä.
Henkilöt: Mati Martinson, Harri Pietarinen, Eero Vainio, Lauri Mäenpää, Minna Ikonen
Lajimäärä: 36
Arktiset308
Cygolo305
Hoyhen309
Kalamiehet304
Pulu301
Metsastajat306
2009-02-21
Late
vanha
February 20, 2009 14:00
Aamulla lähdettiin Minnan ja Aaron kanssa Harilaidin retkelle. Tõnulta Viidumäestä haettiin avain. Pakko muuten sanoa että Viidumäessä saa aina niin mukavan ystävällisen kohtelun että tulee hyvä fiilis siellä käydessä.
Harilaidissa atoi aluksi aika tiukasti lunta, mutta sitten sää parani, sade lakkasi ja aurinkokin tuli melkein esiin. Lintuja oli melko vähän, parhaana majakan särkällä tepastellut tunrakurmitsa. Voi varmaan kohta sanoa linnun talvehtineen onnistuneesti.
Harilaidin majakka on nykyisin aika kaukana rannasta. Kolmisenkymmentä metri olisi pitänyt uida ennen kuin ovelle pääsisi. Luulisi majakan ostanutta tyyppiä ottavan hieman kupoliin kun tontista vähintään puolet on sananmukaisesti hävinnyt mereen.
Undvassa oli mukavasti linuja, kevätfiiliksiä nostivat kaksi erittäin hienoa juhlapukuista koirashaahkaa. Allihaahkalaumakin oli paikalla, lukumäärästä en oikein saanut selvää mutta linnut on laskettu kuulemma viimeksi eilen.
Asemalle saapuivat iltapäivälä Harri Pietarinen ja Eero Vainio. Illalliseksi koko porukalle herkullista Harrin pyytämää uunikuhaa ja Harrin keräämistä kanttarelleistä tehtyä kastiketta. Elämähän on yhtä helvettiä kuten tiedätte.
Harilaidissa atoi aluksi aika tiukasti lunta, mutta sitten sää parani, sade lakkasi ja aurinkokin tuli melkein esiin. Lintuja oli melko vähän, parhaana majakan särkällä tepastellut tunrakurmitsa. Voi varmaan kohta sanoa linnun talvehtineen onnistuneesti.
Harilaidin majakka on nykyisin aika kaukana rannasta. Kolmisenkymmentä metri olisi pitänyt uida ennen kuin ovelle pääsisi. Luulisi majakan ostanutta tyyppiä ottavan hieman kupoliin kun tontista vähintään puolet on sananmukaisesti hävinnyt mereen.
Undvassa oli mukavasti linuja, kevätfiiliksiä nostivat kaksi erittäin hienoa juhlapukuista koirashaahkaa. Allihaahkalaumakin oli paikalla, lukumäärästä en oikein saanut selvää mutta linnut on laskettu kuulemma viimeksi eilen.
Asemalle saapuivat iltapäivälä Harri Pietarinen ja Eero Vainio. Illalliseksi koko porukalle herkullista Harrin pyytämää uunikuhaa ja Harrin keräämistä kanttarelleistä tehtyä kastiketta. Elämähän on yhtä helvettiä kuten tiedätte.
Henkilöt: Mati Martinson, Harri Pietarinen, Eero Vainio, Lauri Mäenpää ja Minna Ikonen
Majakka300
Vene
Tukkasotka
Torottajat
Kettu
Kalastaja
Alli
Halalb
Auringonlasku
Late
vanha
February 19, 2009 14:00
Aamun ohjelmassa oli majakkaniemen tarkistusta. Aika talvista tuntuu olevan. Riianlahden puoli oli pitkälle hyhmässä. Jääsössön seassa tosin tuntui olevan kohtalaisesti vesilintuja. Itämeren puoli on tietenkin auki, vaim kotilahti on jäässä. Iltapäivällä käveltiin länsiniemeen. Melko helppoa kävelyä jäitä pitkin. Aivan niemen kärjestä lähti kaksi kettua pinkomaan kohti mannerta. Donna oli mukana ja piskiltä meni sen verran aikaa tajuta tilanne ettei ollut edes mitään toivoa saada kettuj kiinni. Aika säälittävän näköistä se Donnan lyllerrys kettujen perässä oli.
Ilta sujuikin mukavasti saunoessa, eikä nukkumattia tarvinnut pahemmin houkutella kylään.
Ilta sujuikin mukavasti saunoessa, eikä nukkumattia tarvinnut pahemmin houkutella kylään.
Henkilöt: Lauri Mäenpää, Minna Ikonen, Mati Martinson
Paskaaukot
Aaro
Uivelo
Kivet
Kettu (1)
Kettu
Mermer
Late, MM
vanha
February 18, 2009 14:00
Illalla puoli kymmeneltä saapuivat Lauri Mäenpää, Minna Ikonen ja Aaro. Leppoisa neljän asteen pakkanen tervehti sisätiloissa saapujia. Aika vikkelästi laitoimme tulet uuneihin ja puoleenyöhön mennessä taitaa lämpötila olla jo vähän plussan puolella. Donna tervehti iloisesti ja lehtopöllö huuteli pohjoisen puolella hienosti. Lunta on selvästi enemmän kuin manner-virossa ja pakkasta 11 astetta.
Nüüd mõned päevad haigeid rohevinte parve seest välja püütud. Poolhaigetel, keda ei oskakski väliste tunnuste põhjal haigeks pidada, on paar päeva järjest uuesti kinni püüdes ja kaalu-rasvasust kontrollides näha, kuidas kehakaal langeb. Lõpptulemus - puuri. Terved vindid lasevad püüdmise kartuses jalga. Ega muudmoodi platsi puhtaks saagi. Püük toimub "katiskatega" ehk traatvõrgust kurvitsamõrdadega. Häirib vähe, saavad sees süüa, ise sisse-välja käia. Tihastel igatahes asi selge, seeme nokka ja minema. Ainult rähn ei olnud rahul, et toidumaja tühi, küll laamendas ja kõmistas. Panin lohutuseks mõned seemneid, muidu peksab söögimaja segi.
Surnud linnud saavad vastalt kõik ära lahatud. Enamusel haigusetekitaja viburlooma Trichomonas gallinae pesad söögitorus ilusasti näha, ka põhjavindil ja urvalinnul. Haiged linnud lähevad kõik puuri ja raviks Metronidazole lahust. Toiduks peenekstambitud ja läbisõelutud maapähklid, et toit kitsaksjäänud söögitorust läbi mahuks. Üks Soome rõngaga rohevint ka patsientide hulgas.
Nüüd mõned päevad haigeid rohevinte parve seest välja püütud. Poolhaigetel, keda ei oskakski väliste tunnuste põhjal haigeks pidada, on paar päeva järjest uuesti kinni püüdes ja kaalu-rasvasust kontrollides näha, kuidas kehakaal langeb. Lõpptulemus - puuri. Terved vindid lasevad püüdmise kartuses jalga. Ega muudmoodi platsi puhtaks saagi. Püük toimub "katiskatega" ehk traatvõrgust kurvitsamõrdadega. Häirib vähe, saavad sees süüa, ise sisse-välja käia. Tihastel igatahes asi selge, seeme nokka ja minema. Ainult rähn ei olnud rahul, et toidumaja tühi, küll laamendas ja kõmistas. Panin lohutuseks mõned seemneid, muidu peksab söögimaja segi.
Surnud linnud saavad vastalt kõik ära lahatud. Enamusel haigusetekitaja viburlooma Trichomonas gallinae pesad söögitorus ilusasti näha, ka põhjavindil ja urvalinnul. Haiged linnud lähevad kõik puuri ja raviks Metronidazole lahust. Toiduks peenekstambitud ja läbisõelutud maapähklid, et toit kitsaksjäänud söögitorust läbi mahuks. Üks Soome rõngaga rohevint ka patsientide hulgas.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 20
Sää: 8.00 -5, 3 NE, 8/8, >20 km
12.00 -2, 4 NE, 8/8, >20 km
2009-02-18 1
2009-02-18 2
MM
vanha
February 16, 2009 14:00
Rohevinte sai täna püütud, lahti lastud, haiged puuri pistetud, "vindihaiglas" antibiootikumiga poputatud, surnuid lahatud. Tükk maad jälle targem.
Ega seda haigust välise vaatluse põhjal nii kergesti kindlaks teha saagi. Need, kes ilmselgelt loiud ja ila jookseb, on juba haiguse lootusetus lõppfaasis. Teised lendavad veel vilkalt ringi. Kui kinni püüda ja ära kaaluda, saab kehamassi ja toitumuse järgi olukorrast paremini aru. Samas on osa rohevinte ka väga heas toitumuses ja hea tervise juures (rasvasus 6, kehamass kuni 38 g). Haiged linnud on nälginud, kaaluvad 23-27 g.
Lahkamisega tulid välja ka lindudel söögitorus asuva haigusetekitaja (Trichomonas gallinae) "pesad". Kui haigus süvenenud ja "pesad" suuremad, jääb toit nende taha pidama ja söögitoru ummistub. Üheks rohevintide organismi kurnajaks osutus osadel lindudel veel mingisugune paelussi liik, pesitsedes soolestikus, ühel linnul ka söögitorus. Muud organid paistsid välisel vaatlusel korras olevat, peale ühe linnu, kellel oli maks täiesti pude, aga see vint oli ka paelussidega nakatunud. Sama nähtust võis näha ka aulide lahkamisel, et tugevalt paleussidega nakatunud lindudel oli maks läbi.
Ega seda haigust välise vaatluse põhjal nii kergesti kindlaks teha saagi. Need, kes ilmselgelt loiud ja ila jookseb, on juba haiguse lootusetus lõppfaasis. Teised lendavad veel vilkalt ringi. Kui kinni püüda ja ära kaaluda, saab kehamassi ja toitumuse järgi olukorrast paremini aru. Samas on osa rohevinte ka väga heas toitumuses ja hea tervise juures (rasvasus 6, kehamass kuni 38 g). Haiged linnud on nälginud, kaaluvad 23-27 g.
Lahkamisega tulid välja ka lindudel söögitorus asuva haigusetekitaja (Trichomonas gallinae) "pesad". Kui haigus süvenenud ja "pesad" suuremad, jääb toit nende taha pidama ja söögitoru ummistub. Üheks rohevintide organismi kurnajaks osutus osadel lindudel veel mingisugune paelussi liik, pesitsedes soolestikus, ühel linnul ka söögitorus. Muud organid paistsid välisel vaatlusel korras olevat, peale ühe linnu, kellel oli maks täiesti pude, aga see vint oli ka paelussidega nakatunud. Sama nähtust võis näha ka aulide lahkamisel, et tugevalt paleussidega nakatunud lindudel oli maks läbi.
Henkilöt: R.Algo, M.Martinson, K.E.Rebane
Lajimäärä: 19
Sää: 8.00 -4, 6 E, 8/8, >20 km
12.00 -4, 4 Se, 8/8, >20 km
2009-02-16 1 (K.E.Rebane)
2009-02-16 2 (K.E.Rebane)
2009-02-16 3
2009-02-16 4
2009-02-16 5
Robi
vanha
February 15, 2009 14:00
Täna hommikul tegelesime matemaatikaga ning arvutasime välja trihhomoonasevastase Metronidazole ravimi lahuse kontsentratsiooni. 5 milligrammi Metronidazolet 100 grammi vee kohta ning seda lahust manustada haigetele rohevintidele ühe korraga 0,6 grammi. Antud lahust andsime linnuhaigla lindudele keskpäeval ja õhtul. Haigeid linde on linnuhaiglas praegusel hetkel 9. Terve päev sai püütud ning rõngastatud rohevinte. Kinni püüdsime ka suur-kirjurähni, suurnokk-vindi ja põhjavindi.
Henkilöt: R.Algo, M.Martinson, K.E.Rebane
Sää: 8.00, -2, 1 NE, 4/8, üle 20 km
12.00, -2, 1 NE, 4/8, üle 20 km
2009-02-15 1
2009-02-15 2
2009-02-15 3
2009-02-15 4
2009-02-15 5
2009-02-15 6
Robi
vanha
February 14, 2009 14:00
Jälle Sõrves käisime mere ääres hallhaigrute toitumiskohta jääst vabastamas ning päeva tipphetk saabus, kui loendasime kokku ca. 200 hallhüljest. Linnujaama ümbruses püüdsime rohevinte, kelle vastavad andmed märkisime üles. Viis haiget lindu majutasime Ajalootoa loodusosakonda puuridesse ning varustasime toidu ja veega, kolm hea tervisega lindu lasime tagasi vabadusse. Just äsja töötlesime Photoshopis päeva jooksul tehtud pilte.
Henkilöt: R.Algo, M.Martinson, K.E.Rebane
Lajimäärä: 28
Rengastukset: 11
Sää: 8.00, -4, 7 NE, 4/8, 10-20 km
12.00, -2, 6 NNE, 3/8, üle 20 km
2009-02-14 1
2009-02-14 11
2009-02-14 2
2009-02-14 3
MM, Robi
vanha
February 13, 2009 14:00
Rohevintide haigust ehk trihhomonoosi ja ravi nüüdseks rohkem uuritud. Robil uurimistöö materjal peaaegu koos. Väike väljavõte Robi-Jürgen Algo uurimistööst:
Trihhomonoos on infektsioon, mida levitab viburloom trihhomonaad (Trichomonas gallinae). Haigus leiti esimesena Inglismaalt 2005. aasta suvel. Nakatunud lindudeks olid vindid. Briti andmetel on Euroopas kõige rohkem nakatunud lindudeks rohevindid (Carduelis chloris) ja metsvindid (Fringilla coelebs) ja tuvilased (Columbidae). Haigus kestab mõned päevad kuni paar nädalat, mille möödudes linnud, kellele ei ole ravi osutatud, surevad.
Samanimeline haigus esineb ka inimestel. Seda levitab aga sama perekonna (Trichomonas) teine liik (Trichomonas vaginalis) ja tema levitab hoopis suguhaigust.
Тrihhomonaad elab linnu ülemises seedetraktis ja mitmetes organites. Tema tegevus blokeerib linnu tagakurgu ja söögitoru nii, et linnul ei ole enam võimalik toitu alla neelata, vaatamata sellele ei sure enamus linde nälga, vaid lämbumise või külmumise tagajärjel.
Haiguse leviku peatamine:
Infektsiooni leviku peatamiseks tuleb regulaarselt puhastada lindude toitumismaju, linnuvanne ja toitumispaiku. Selline tegutsemine aitab peatada lindudele ohtlike haiguste levimist, sealhulgas trihhomonoosi laialdasemat levikut. Levinumad ravimid on Flagyl, Spartrix, Metronidazole, Entramin, Emtryl ja Carnidazole.
Haiguse leviku vastased organisatsioonid:
Garden Bird Health initiative (Aialindude Tervise algatus) korraldati kui Universities Fund for Animal Welfare Working Group (Ülikoolide Fondi Loomade Heaoluks töögrupina) 2003. aastal. 2005. aastal, algatust laiendati, et saada suureks uurimus- ja seireprojektiks, mis õpib aialindude tervist ning haiguspuhanguid. See arendab ja avalikustab juhtnööre, kuidas kõige paremini aialinde toita, eesmärgil maksimaalselt suurendada toetusi nende heaoluks ja kaitseks, ning maksimaalselt vähendada infektsioonide leviku riske. (www.themodernapprentice.com/frounce.htm)
Sõrve linnujaamas rohevintide seisundi jälgimine jätkub. Tartu rohevindimeeste (Peeter Hõrak jt.) soovitusel eraldaks need üksikud allesjäänud haiged linnud teistest ja paneks katsetuseks puuri ravile.
Haigetest ja surnud lindudest oleks hea teada anda aadressil [email protected] või telefonil 56359533. Robi saaks uurimistöö jaoks materjali juurde ja üldsus infot nakkuse levikust. Siiani on üksikuid teateid surnud rohevintidest tulnud veel Tallinnast, Tartust, Elvast, Kadrinast, Kärdlast ja Kuressaarest.
Lumega tuli linde juurde, paar tõbist on ikka veel sees. Hea oleks, kui ka teised talitibutajad oma linde rohkem jälgiks. Enamus surnud rohevintide infot on paraku tulnud mitte-linnumeeste käest. See-eest Karl tundis peale Sõrves tõbiste vintide nägemist omal haige vindi Kuressaares akna taga kohe ära. See on nüüdseks paraku surnud.
Fotodeks veelkord paar tõbise linnu äratundmise pilti. Ega nad kõik nii koledad ja märjad pruugi ollagi. Iseloomulik on see, et suled on külmast kohevil, kurk pundunud ja neelamisega raskusi. Süües pudistavad palju, nokk on toiduga koos. Iga ehmatuse peale ära ei lenda.
Trihhomonoos on infektsioon, mida levitab viburloom trihhomonaad (Trichomonas gallinae). Haigus leiti esimesena Inglismaalt 2005. aasta suvel. Nakatunud lindudeks olid vindid. Briti andmetel on Euroopas kõige rohkem nakatunud lindudeks rohevindid (Carduelis chloris) ja metsvindid (Fringilla coelebs) ja tuvilased (Columbidae). Haigus kestab mõned päevad kuni paar nädalat, mille möödudes linnud, kellele ei ole ravi osutatud, surevad.
Samanimeline haigus esineb ka inimestel. Seda levitab aga sama perekonna (Trichomonas) teine liik (Trichomonas vaginalis) ja tema levitab hoopis suguhaigust.
Тrihhomonaad elab linnu ülemises seedetraktis ja mitmetes organites. Tema tegevus blokeerib linnu tagakurgu ja söögitoru nii, et linnul ei ole enam võimalik toitu alla neelata, vaatamata sellele ei sure enamus linde nälga, vaid lämbumise või külmumise tagajärjel.
Haiguse leviku peatamine:
Infektsiooni leviku peatamiseks tuleb regulaarselt puhastada lindude toitumismaju, linnuvanne ja toitumispaiku. Selline tegutsemine aitab peatada lindudele ohtlike haiguste levimist, sealhulgas trihhomonoosi laialdasemat levikut. Levinumad ravimid on Flagyl, Spartrix, Metronidazole, Entramin, Emtryl ja Carnidazole.
Haiguse leviku vastased organisatsioonid:
Garden Bird Health initiative (Aialindude Tervise algatus) korraldati kui Universities Fund for Animal Welfare Working Group (Ülikoolide Fondi Loomade Heaoluks töögrupina) 2003. aastal. 2005. aastal, algatust laiendati, et saada suureks uurimus- ja seireprojektiks, mis õpib aialindude tervist ning haiguspuhanguid. See arendab ja avalikustab juhtnööre, kuidas kõige paremini aialinde toita, eesmärgil maksimaalselt suurendada toetusi nende heaoluks ja kaitseks, ning maksimaalselt vähendada infektsioonide leviku riske. (www.themodernapprentice.com/frounce.htm)
Sõrve linnujaamas rohevintide seisundi jälgimine jätkub. Tartu rohevindimeeste (Peeter Hõrak jt.) soovitusel eraldaks need üksikud allesjäänud haiged linnud teistest ja paneks katsetuseks puuri ravile.
Haigetest ja surnud lindudest oleks hea teada anda aadressil [email protected] või telefonil 56359533. Robi saaks uurimistöö jaoks materjali juurde ja üldsus infot nakkuse levikust. Siiani on üksikuid teateid surnud rohevintidest tulnud veel Tallinnast, Tartust, Elvast, Kadrinast, Kärdlast ja Kuressaarest.
Lumega tuli linde juurde, paar tõbist on ikka veel sees. Hea oleks, kui ka teised talitibutajad oma linde rohkem jälgiks. Enamus surnud rohevintide infot on paraku tulnud mitte-linnumeeste käest. See-eest Karl tundis peale Sõrves tõbiste vintide nägemist omal haige vindi Kuressaares akna taga kohe ära. See on nüüdseks paraku surnud.
Fotodeks veelkord paar tõbise linnu äratundmise pilti. Ega nad kõik nii koledad ja märjad pruugi ollagi. Iseloomulik on see, et suled on külmast kohevil, kurk pundunud ja neelamisega raskusi. Süües pudistavad palju, nokk on toiduga koos. Iga ehmatuse peale ära ei lenda.
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 32
Sää: 8.00, -1, 9 NE, 8/8, 10-20 km
12.00, -1, 1 NE, 8/8, 10-20 km
2009-02-13 1
2009-02-13 2
2009-02-13 3
2009-02-13 4
Trichomonas Gallinae Ehitus