Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
MM
vanha
March 6, 2009 14:00
Saksa filmigrupp käis Sõrves filmimas. Miskipärast huvitas neid rohkem pealesõjajärgne nõukogudeaegane elu ja venelaste kohalolek, mitte see, mida nende esivanemad sõja ajal Sõrves tegid.
Linnumaailm kevade ootuses. Öösiti kakud huikavad ja hülged uluvad.
Linnumaailm kevade ootuses. Öösiti kakud huikavad ja hülged uluvad.
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 26
Sää: 8.00 0, 8 E, 6/8, 4-10 km
12.00 +1, 9 ENE 2/8, 4-10 km
2009-03-06 1
2009-03-06-2
2009-03-06 3
2009-03-06 5
2009-03-06-4
MM
vanha
March 5, 2009 14:00
Rohevindid jälle platsis. Täna kümmekond akna taga söömas. Vahepeal oli hulk aega vaikus, ainult metsvint kohal. Rohevintidega koos ka trihhomonoos tagasi. Vähemalt üks tõbine lind oli parves sees. Joogivee panek akna taha oli toidulauale oli siiski väärt mõte. Enne sööma hakkamist juuakse mehine janu vett koos ravimiga sisse. Ravimi kogust sai natuke suurendatud: 0,5 % metronidazole süstimiseks mõeldud lahust 3 ml ühe liitri joogivee kohta. Ehk natuke ikka mõjub. Lõpmatuseni ei saa haigeid vinte välja püüdma jääda, ravigu ennast ise. Tõbiste vintide korral oleks päevalilleseemnete asemel rapsiseemet vaja - see on tunduvalt peenem. Päevalilleseemned võivad söögitoru enne ära ummistada kui ravim mõjuma hakkab.
Puurilindudest seitse endiselt sees, neist neli juba üsna terved ja sihvkatoidu peal tagasi. Väljalaskmiseks ootaks väheke soojemaid ilmu. Ainult üks, tugevalt tõbisena sissevõetu, on sellises piiri peal olekus. Glükoosi ja pähklipudruga saab hinge sees hoitud, vabas looduses oleks ammu otsad andnud. Aga üllatavalt kaua peab vastu. Ega need mõned terveksravitud linnud populatsioonile midagi juurde anna, kuid seda väärtuslikum on teadmine, et ravi on siiski võimalik. Kas ka vabas looduses olevatel lindudel ravi õnnestub, näitab aeg. Sama asja katsetab Karl oma Kuressaare tõbiste lindudega.
Infot tõbiste ja surnud rohevintide kohta on viimasel ajal Ornitoloogiaühingusse tulnud nii Tallinnast (üks ilmselgelt haige rohevint), Tallinna lähedalt Luigelt (3 surnud rohevinti, 1 surnud leevike, 1 rasvatihane) kui Palamuselt (3 surnud rohevinti).
Puurilindudest seitse endiselt sees, neist neli juba üsna terved ja sihvkatoidu peal tagasi. Väljalaskmiseks ootaks väheke soojemaid ilmu. Ainult üks, tugevalt tõbisena sissevõetu, on sellises piiri peal olekus. Glükoosi ja pähklipudruga saab hinge sees hoitud, vabas looduses oleks ammu otsad andnud. Aga üllatavalt kaua peab vastu. Ega need mõned terveksravitud linnud populatsioonile midagi juurde anna, kuid seda väärtuslikum on teadmine, et ravi on siiski võimalik. Kas ka vabas looduses olevatel lindudel ravi õnnestub, näitab aeg. Sama asja katsetab Karl oma Kuressaare tõbiste lindudega.
Infot tõbiste ja surnud rohevintide kohta on viimasel ajal Ornitoloogiaühingusse tulnud nii Tallinnast (üks ilmselgelt haige rohevint), Tallinna lähedalt Luigelt (3 surnud rohevinti, 1 surnud leevike, 1 rasvatihane) kui Palamuselt (3 surnud rohevinti).
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 22
Sää: 8.00 0, 6 E, 8/8, 10-20 km
12.00 0, 8 E, 8/8, 10-20 km
2009-03-05 1
2009-03-05 2
2009-03-05 3
2009-03-05 4
2009-03-05 5
2009-03-05 6
2009-03-05 7
MM
vanha
March 4, 2009 14:00
Veel kaks lõokest üle mere sisse tulemas. Meripunkri juures rannas keegi saabunud tulnukas jälgi teinud. Arvatavalt kiivitaja. Roostikus rooruiga jäljed.
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 28
Sää: 8.00 0, 3 SE, 8/8, 4-10 km
12.00 0, 4 E, 8/8, 4-10 km
2009-03-04 1
2009-03-04 2
MM
vanha
March 3, 2009 14:00
Esimene lõoke tuli Gotlandi poolt üle mere sisse.
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 24
Sää: 8.00 +1, 7 W, 8/8, >20 km
12.00 +1, 5 WSW, 8/8, >20 km
2009-03-03 1
2009-03-03 2
2009-03-03 3
2009-03-03 4
MM
vanha
March 2, 2009 14:00
Kevad venitab tulekuga. Liivi lahe poolse mere lõi jälle rüsijääd täis. Homseks lubas edela- ja läänetuult. Teeb mere puhtaks.
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 22
Sää: 8.00 -4, 5 SE, 0/8, >20 km
12.00 -2, 6 SE, 6/8, >20 km
2009-03-02 1
MM
vanha
March 1, 2009 14:00
Esimene kiivitaja platsis. Kaks käblikut talve ilusasti üle elanud. Eilne üllataja oli rooruik (Ral aqu), kes ka Suurevare kraavi otsas häält tegema hakkas, kui jahimehed oma seajahi järjega sinna jõudsid. Vahepeal jõudis lahesopp jäässe minna. Arvasin, et see talvituv rooruik ära kadus.
ps. Aamulla ennen sarastusta lehtopöllö huuteli aseman pohjoispuolella
ps2.Matkalla Tallinnaan näimme vanhan maakotkan tien päällä
lähellä Haapsalu-Tallinna risteystä
P&P
ps. Aamulla ennen sarastusta lehtopöllö huuteli aseman pohjoispuolella
ps2.Matkalla Tallinnaan näimme vanhan maakotkan tien päällä
lähellä Haapsalu-Tallinna risteystä
P&P
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 27
Parhaat: Kiivitaja (Van van)
Sää: 8.00 -3, 3 NE, 8/8, >20km
12.00 -2,2 NW, 8/8, >20km
2009-03-01-1
Pekka Pusa (PPs)
vanha
February 28, 2009 14:00
Aikanaan kun suunnittelimme tätä retkeä niin se kulki työnimellä kevään ensimmäinen linturetki. Suomessa on helmi-maaliskuun vaihteessa vielä täysi talvi, Sörvessä ollaan yleensä jo reippaasti keväässä.
Suunnitelmamme on toistaiseksi toiminut yli odotusten. Kevät on toki ollut ns. varhaiskevättä, johon kuuluu olennaisesti pakkanen ja lumisateet. Mutta Suomessa on kuulemma talvi, lunta sataa ja on pakkasta!
Lintuja on ollut varsin hyvin, erityisesti talvilinnusto on ollut erinomaisesti edustettuna. Retkipinnoja Virossa on tullut 41, joista olen nuijannut vain kymmenkunta. Työnjakomme on selkeä, minä ajan autoa ja Tainio löytää ja määrittää linnut.
Aamulla käytiin majakkaniemellä, sitten ajettiin Loodeen, kahvitauko Laadlan kaupalla ja sitten Montun satamaan. Lopuksi uudestaan niemelle. Suhteellisen suuri osa retkipinnoista tuli lintuaseman pihalta. Päivän outous oli sotkajakauma -kaksi lapasotkaa, yksi punasotka ja tasan nolla tukkasotkaa. Harvinaisia lintuja ei nähty, syynä lienee se, että ovat aika harvinaisia.
Kaivolla tutustuin neuvostovalmisteiseen vinssiin. Mainio vehje, ainoat miinukset tuli raskastekoisuudesta sekä siitä, että ei toiminut, käsipelillä ämpäri sitten nostettiin.
Ja lopuksi suurkiitos Matille. Kämpän ennakkolämmitys, iltahuudot, perusystävällisyys -osaan arvostaa ja kunnioittaa.
Suunnitelmamme on toistaiseksi toiminut yli odotusten. Kevät on toki ollut ns. varhaiskevättä, johon kuuluu olennaisesti pakkanen ja lumisateet. Mutta Suomessa on kuulemma talvi, lunta sataa ja on pakkasta!
Lintuja on ollut varsin hyvin, erityisesti talvilinnusto on ollut erinomaisesti edustettuna. Retkipinnoja Virossa on tullut 41, joista olen nuijannut vain kymmenkunta. Työnjakomme on selkeä, minä ajan autoa ja Tainio löytää ja määrittää linnut.
Aamulla käytiin majakkaniemellä, sitten ajettiin Loodeen, kahvitauko Laadlan kaupalla ja sitten Montun satamaan. Lopuksi uudestaan niemelle. Suhteellisen suuri osa retkipinnoista tuli lintuaseman pihalta. Päivän outous oli sotkajakauma -kaksi lapasotkaa, yksi punasotka ja tasan nolla tukkasotkaa. Harvinaisia lintuja ei nähty, syynä lienee se, että ovat aika harvinaisia.
Kaivolla tutustuin neuvostovalmisteiseen vinssiin. Mainio vehje, ainoat miinukset tuli raskastekoisuudesta sekä siitä, että ei toiminut, käsipelillä ämpäri sitten nostettiin.
Ja lopuksi suurkiitos Matille. Kämpän ennakkolämmitys, iltahuudot, perusystävällisyys -osaan arvostaa ja kunnioittaa.
Henkilöt: Mati Martinson,Pekka Pusa,Pekka Tainio
Lajimäärä: 36
2009-02-28 2
2009-02-28 3
2009-02-28 4
2009-02-28 5
P.Tainio
vanha
February 27, 2009 14:00
Ja sitten taistelijapari Pekka & Pekka saapui upealle Sörven niemelle siinä klo 16.Pojat kantoivat tarvikkeet aseman tiloihin. Mati oli onneksemme aloittanut aseman lämmityksen, kiitos Matille. Into oli suuri ja lähdimme
niemelle,josko ehtisimme hetken havainnoida.Tuuli oli kääntynyt luoteeseen ja virkistävä lumipyry pani tekniset laitteet kovalle koetukselle. Kameroita ei uskallettu kaivaa esiin joten päivän lintukuvat jäivät ottamatta. Yllätyksemme huomasimme, että meri olikin lähes jäätön, vain kotilahdella oli hento jääpeite.
Särkän molemmilla puolin uiskenteli melko runsaasti vesilintujamm.telkkiä,alleja,isokoskeloita,uiveloita,
kyhmyjoutsenia ja 3 laulujoutsentakin. Yllärinä voisi manita kärjessä kääntyneen ristisorsan. Mati oli kuullut aikaisemmin ylilentävän kangaskiurun äänen, haa, kevät on aina siinä hilkulla. Aseman pihalla aina uskolliset viitatiaiset, joiden näkemisestä P.Pusa oli erityisen onnellinen. Tunnin staijiksi ihan hyvä päivä.
niemelle,josko ehtisimme hetken havainnoida.Tuuli oli kääntynyt luoteeseen ja virkistävä lumipyry pani tekniset laitteet kovalle koetukselle. Kameroita ei uskallettu kaivaa esiin joten päivän lintukuvat jäivät ottamatta. Yllätyksemme huomasimme, että meri olikin lähes jäätön, vain kotilahdella oli hento jääpeite.
Särkän molemmilla puolin uiskenteli melko runsaasti vesilintujamm.telkkiä,alleja,isokoskeloita,uiveloita,
kyhmyjoutsenia ja 3 laulujoutsentakin. Yllärinä voisi manita kärjessä kääntyneen ristisorsan. Mati oli kuullut aikaisemmin ylilentävän kangaskiurun äänen, haa, kevät on aina siinä hilkulla. Aseman pihalla aina uskolliset viitatiaiset, joiden näkemisestä P.Pusa oli erityisen onnellinen. Tunnin staijiksi ihan hyvä päivä.
Henkilöt: Mati Martinson,Pekka Pusa,Pekka Tainio
Lajimäärä: 30
Parhaat: Ristisorsa
2009-02-27 3
2009-02-27 1
2009-02-27 2
2009-02-27 4
2009-02-27 5
MM
vanha
February 26, 2009 14:00
Eile sai Kuressaares käidud ja rohevindirohtu (metronidazole) juurde toodud. Jätkub nüüd akna taha toidulauale joogi sisse panekuks. Tuleb välja, et meetod toimib. Rohevinte oli ainult üks, kuid tihased käisid küll vett maitsmas. Nende toitumisviis on rohevintidest erinev - seeme nokka ja minema, sootihane võtab kaks. Rohevindid pudistavad ja matsutavad kohapeal. Vähemalt puurilinnud käivad küll iga natukese aja tagant vett peale joomas. Eriti kui trihhomonoos toidu allaneelamise raskeks teinud on.
Metronidazole on retseptiravim, müüakse nii tablettidena kui 0,5 % süstimislahusena. Süstimislahust on lihtsam doseerida ja vee sisse segada. Ravimi saamiseks lasin rohevintidele retsepti välja kirjutada. Joogivee sisse sooviati vahekorras 1 milliliiter metronidazolet ühe liitri vee kohta. Puurilind on paigal, peab sellises vahekorras ravimit ilma valikuvõimaluseta sisse jooma. Aknatagustele haigetele rohevintidele paneksin väheke rohkem, 2 milliliitrit metronidazolet ühe liitri vee kohta. Hea, kui nad sealt mõne nokatäiegi võtaksid, neil joogivee valikuvabadus suurem. Aga kui puhas vesi sealsamas toidu kõrval ees, kus ta harjunud söömas käima, miks ta peaks siis mujalt vett otsima minema, eriti talvisel külmal ajal. Eks siis külmu ka ravimit sisaldav vesi ära, kuid seda saab vahetada.
Puuri püütud rohevintide kogemus on näidanud, et käib võidujooks haigusega. Algul olid ravimidoosid liiga väikesed, lindudel haigus kaugele arenenud, enamik planeeritud kogusest tegelikult linnu nokast alla ei jõudnud. Trihhomonoosi pesade kasvu lindude söögitorus ei suutnud peatada. Haigus kulges kiiremini kui ravi mõjma hakkas. Allesjäänud lindudel saab nüüd juba rasvasust kõhu pealt vaadata.
Haigete lindude olemasolu ja ravi korral tuleks päevalilleseemned asendada millegi peenemaga. Kunagi sai muu toidu puudusel rapsiseemet toidulauale pandud. Hea peenike värk, harjusid sööma küll. Puurlinnud saavad kohviubade mikseris peenestatud ja läbi sõela lastud maapähkleid. Lahkamine on näidanud, et päevalilleseemned ummistavad trihhomoonase pesade juures söögitoru ära. Linnud pugivad seemneid ülalt juurde ja lämbuvad ära. Teine surma põhjus on, et ummistunud kohast toitained enam läbi ei pääse, linnul on kõht lahti ja kehamass langeb alla kriitilist piiri. Sellistele nälginud lindudele teeb külm kiiresti otsa peale.
Muudest lindudest 9 kanepilindu (Car can) meripunkri juures rannas.
Metronidazole on retseptiravim, müüakse nii tablettidena kui 0,5 % süstimislahusena. Süstimislahust on lihtsam doseerida ja vee sisse segada. Ravimi saamiseks lasin rohevintidele retsepti välja kirjutada. Joogivee sisse sooviati vahekorras 1 milliliiter metronidazolet ühe liitri vee kohta. Puurilind on paigal, peab sellises vahekorras ravimit ilma valikuvõimaluseta sisse jooma. Aknatagustele haigetele rohevintidele paneksin väheke rohkem, 2 milliliitrit metronidazolet ühe liitri vee kohta. Hea, kui nad sealt mõne nokatäiegi võtaksid, neil joogivee valikuvabadus suurem. Aga kui puhas vesi sealsamas toidu kõrval ees, kus ta harjunud söömas käima, miks ta peaks siis mujalt vett otsima minema, eriti talvisel külmal ajal. Eks siis külmu ka ravimit sisaldav vesi ära, kuid seda saab vahetada.
Puuri püütud rohevintide kogemus on näidanud, et käib võidujooks haigusega. Algul olid ravimidoosid liiga väikesed, lindudel haigus kaugele arenenud, enamik planeeritud kogusest tegelikult linnu nokast alla ei jõudnud. Trihhomonoosi pesade kasvu lindude söögitorus ei suutnud peatada. Haigus kulges kiiremini kui ravi mõjma hakkas. Allesjäänud lindudel saab nüüd juba rasvasust kõhu pealt vaadata.
Haigete lindude olemasolu ja ravi korral tuleks päevalilleseemned asendada millegi peenemaga. Kunagi sai muu toidu puudusel rapsiseemet toidulauale pandud. Hea peenike värk, harjusid sööma küll. Puurlinnud saavad kohviubade mikseris peenestatud ja läbi sõela lastud maapähkleid. Lahkamine on näidanud, et päevalilleseemned ummistavad trihhomoonase pesade juures söögitoru ära. Linnud pugivad seemneid ülalt juurde ja lämbuvad ära. Teine surma põhjus on, et ummistunud kohast toitained enam läbi ei pääse, linnul on kõht lahti ja kehamass langeb alla kriitilist piiri. Sellistele nälginud lindudele teeb külm kiiresti otsa peale.
Muudest lindudest 9 kanepilindu (Car can) meripunkri juures rannas.
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 26
Sää: 8.00 +1, 7 WSW, 8/8, 4-10 km
12.00 +2, 6 WSW, 0/8, 10-20 km
2009-02-26 1
2009-02-26 2
2009-02-26 3
MM
vanha
February 24, 2009 14:00
Meeldiv on tõdeda, et rohevintidel on trihhomonoosi võimalik siiski ravida. Vähemalt esialgne mulje on selline. Ainult sellega on jändamist palju. Puurilinde saab praegu kaks korda päevas kontrollitud ja kaalutud, raviks metronidazole lahust koos glükoosiga kaks korda päevas sisse joodetud. Lahjem annus ravimit on igapäevase joogivee sees. Toiduks ainult hästi peeneks tambitud ja sõelutud maapähklid, et söögitorus ummistust ei tekiks.
Puurilindude surma põhjuseks ongi enamasti söögitoru ummistus olnud (kaugelearenenud haiguse puhul ummistavad viburlooma Trichomonas gallinae pesad söögitoru või kurgu ära). Väljas on lind toidulaualt omale päevalilleseemneid sisse söönud, mõni suurem, tervelt alla neelatud seeme ummistunud kohast edasi ei lähe, uut, peenemat toitu ka läbi ei lase, kõht on lahti, tarvitab omal kõik varud ära, kehamass langeb alla kriitilist piiri ja lõpptulemuseks on surm. Väljas toimub sama asi, ainult kiiremini. Seal on energiakulu suurem ja külm teeb oma töö kiiremini ära.
Viimase kaalumise ja jootmise ajal oli kõigil puurilindudel kehakaal jälle tõusnud, linnud aktiivsed. Mõnel hakkab kehamass juba normi minema. Praeguse seisuga on kaheksa lindu sees, surnuid pole enam olnud. Alguses oli suremus üsna suur, siis oli kaugelearenenud trihhomonoosiga linde rohkem sees, ka ravimit sai vähem antud.
Nüüdseks toiduplatsil tõbiseid linde enam näha pole. Kõik haiged on vastalt kinni püütud ja puuri pistetud. Terved linnud said rõnga jalga ja lahti lastud. Tagasi enamasti ei tule, kui toitu ainult püünisest saab ja kontrolliks jälle kinni püütakse. Eks haigusest lahtisaamisele aitas kaasa ka igapäevased paar miinuskraadi. Trihhomonoosi leviku üheks põhjuseks pidi olemagi kliima soojenemine. Külm ei võta üksinda hulkuma läinud viburloomi ära. Haiged linnud elavad kauem ja jõuavad teisi rohkem nakatada.
Linnuaedikus olevatele lindudele antavat ravimit joogivee kaudu. Sama asi peaks võimalik olema ka toidulauda külastavate värvuliste puhul. Praegu, talvel, on vaba vesi hinnas. Joogivesi koos ravimiga valmis panna, ravivad ennast ise. Ka suvel palavaga kujunevad lindudel omad joogikohad. Asi tahab katsetamist saada.
Hallhülgeid merel 220.
Puurilindude surma põhjuseks ongi enamasti söögitoru ummistus olnud (kaugelearenenud haiguse puhul ummistavad viburlooma Trichomonas gallinae pesad söögitoru või kurgu ära). Väljas on lind toidulaualt omale päevalilleseemneid sisse söönud, mõni suurem, tervelt alla neelatud seeme ummistunud kohast edasi ei lähe, uut, peenemat toitu ka läbi ei lase, kõht on lahti, tarvitab omal kõik varud ära, kehamass langeb alla kriitilist piiri ja lõpptulemuseks on surm. Väljas toimub sama asi, ainult kiiremini. Seal on energiakulu suurem ja külm teeb oma töö kiiremini ära.
Viimase kaalumise ja jootmise ajal oli kõigil puurilindudel kehakaal jälle tõusnud, linnud aktiivsed. Mõnel hakkab kehamass juba normi minema. Praeguse seisuga on kaheksa lindu sees, surnuid pole enam olnud. Alguses oli suremus üsna suur, siis oli kaugelearenenud trihhomonoosiga linde rohkem sees, ka ravimit sai vähem antud.
Nüüdseks toiduplatsil tõbiseid linde enam näha pole. Kõik haiged on vastalt kinni püütud ja puuri pistetud. Terved linnud said rõnga jalga ja lahti lastud. Tagasi enamasti ei tule, kui toitu ainult püünisest saab ja kontrolliks jälle kinni püütakse. Eks haigusest lahtisaamisele aitas kaasa ka igapäevased paar miinuskraadi. Trihhomonoosi leviku üheks põhjuseks pidi olemagi kliima soojenemine. Külm ei võta üksinda hulkuma läinud viburloomi ära. Haiged linnud elavad kauem ja jõuavad teisi rohkem nakatada.
Linnuaedikus olevatele lindudele antavat ravimit joogivee kaudu. Sama asi peaks võimalik olema ka toidulauda külastavate värvuliste puhul. Praegu, talvel, on vaba vesi hinnas. Joogivesi koos ravimiga valmis panna, ravivad ennast ise. Ka suvel palavaga kujunevad lindudel omad joogikohad. Asi tahab katsetamist saada.
Hallhülgeid merel 220.
Henkilöt: M.Martinson
Lajimäärä: 25
Sää: 8.00 -1, 0 ms, 8/8, 4-10 km
12.00 0, 3 SW, 8/8, 10-20 km
2009-02-24 1
2009-02-24 2
2009-02-24 3