Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
MM
vanha
November 24, 2011 14:00
Esimene trihhomonoosi ohver oli surnuna seina ääres toidulaua all maas. Õhtul sai ära lahatud, trihhomonoosi tõestusmaterjal fotodena olemas.
Tihaste margariin söödi kiiresti otsa. Panin sihvkasid akna taha kõrgema topsi sisse. Topsi on lihtsam puhastada ja seemneid jaopärast. Tihased said asja kiiresti selgeks - võtab sihvka topsi põhjast nokka ja läheb seda oksa peale sööma. Vindid nii kergesti igale poole sisse ei poe ja tahavad koha peal mätsutada, kuid teiseks päevaks olid ka mõned rohevindid selle nõksu selgeks. Üllatuseks oli ka kaks metsvinti topsi sisse ronimas. Metsvint tuleb toidulauale harvemini - eelistab rohkem maast teiste toidujäänuseid üles korjata. Seemnetops oli üsna vastu aknaklaasi, linnud käisid kõik kontrolli alt läbi. Kuid ühel noorel isasel metsvindil tundus neelamisega raskusi olevat. Iseloomuliku tunnusena sirutab kaela välja ja üritab neelata. Tähelepanelikumalt jälgides oli sellel linnul tõsi taga - trihhomonoos. Jälle keevat vett. Niigi tühi toidulaud ja seemnetops kuuma veega üle ja selleks korraks lõpp.
Tihaste margariin söödi kiiresti otsa. Panin sihvkasid akna taha kõrgema topsi sisse. Topsi on lihtsam puhastada ja seemneid jaopärast. Tihased said asja kiiresti selgeks - võtab sihvka topsi põhjast nokka ja läheb seda oksa peale sööma. Vindid nii kergesti igale poole sisse ei poe ja tahavad koha peal mätsutada, kuid teiseks päevaks olid ka mõned rohevindid selle nõksu selgeks. Üllatuseks oli ka kaks metsvinti topsi sisse ronimas. Metsvint tuleb toidulauale harvemini - eelistab rohkem maast teiste toidujäänuseid üles korjata. Seemnetops oli üsna vastu aknaklaasi, linnud käisid kõik kontrolli alt läbi. Kuid ühel noorel isasel metsvindil tundus neelamisega raskusi olevat. Iseloomuliku tunnusena sirutab kaela välja ja üritab neelata. Tähelepanelikumalt jälgides oli sellel linnul tõsi taga - trihhomonoos. Jälle keevat vett. Niigi tühi toidulaud ja seemnetops kuuma veega üle ja selleks korraks lõpp.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-24 1A
2011-11-24 2B
2011-11-24 3C
MM
vanha
November 23, 2011 14:00
Üks trihhomonoosi haigestunud rohevint oli oma lõpu leidnud, teist ei ole enam näha olnud. Surnud rohevindileiu teade tuli ka Türjult.
Mere ääres ronkade pidu. Vähemalt kuut on korraga näha, kotkaid neli.
Mere ääres ronkade pidu. Vähemalt kuut on korraga näha, kotkaid neli.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-23 1S
2011-11-23 2S
2011-11-23 3
Mati Martinson
vanha
November 22, 2011 14:00
Näidisena sai trihhomonoosihaigest rohevindist paar pilti tehtud. Kaks on neid siiamaanini näha olnud. Edasise nakkuse vältimiseks tuleks igasugune sihvkadega toitmine ära lõpetada, et vintlased laiali hajuksid. Toidulauda regulaarselt puhastada. Haigete vintide olemasolu korral on kõige lihtsam viis lisaks toidulaua puhastamisele see keeva veega üle kallata, et haigusetekitajad ainuraksed e. trihhomoonased (Trichomonas gallinae) häviksid.
Trihhomonoos on kodulindudel kanalistel ja tuvilistel levinud haigus, kuid looduses on see haigus hakanud levima vintlastel. Soodustav asjaolu on lindude päevalilleseemnetega toitmine. Sellega meelitab vintlased väikese ala peale kokku ja toidulaualt haige linnu poolt ilaga nakatatud või väljapudistatud toidu söömisega on haigus kerge levima. Sealsamas kõrval toituvatele tihastele see külge ei hakka.
2008-2009 talvel oli Soomes rohevintidel äge trihhomonaasi puhang. Hukka said enamasti just noorlinnud, kelle immuunsusvõime on väiksem. Kuna rohevint rändab ja suur osa meil talvituvad rohevindid on pärit Soomest, kandus haigus ka Eestisse. Rohevintide arvukus peale seda langes. Järgnevatel talvedel olid Sõrve linnujaama vaatluste põhjal ainult üksikud haigusnähud. Need kaks selleaastast haiget lindu on märk sellest, et haigus ei ole veel kadunud.
Linnusõbrad, kes talvel linde seemnetega toidavad, saavad haiguspuhangu vältimiseks oma toidulaua ümbruses vältida sellega, et toidulaudu regulaarselt puhastada, vaadelda, mis toidulaual tegelikult toimub, mitte ainult linde ainult imetleda ja esimeste haigusmärkide ilmnemisel seemnetega toitmine lõpetada.
Robi uurimistööd tsiteerides on trihhomonoos infektsioon, mida levitab viburloom trihhomonaad (Trichomonas gallinae). Haigus leiti esimesena Inglismaalt 2005. aasta suvel. Nakatunud lindudeks olid vindid. Briti andmetel on Euroopas kõige rohkem nakatunud lindudeks rohevindid (Carduelis chloris), metsvindid (Fringilla coelebs) ja tuvilased (Columbidae). Haigus kestab mõned päevad kuni paar nädalat, mille möödudes linnud, kellele ei ole ravi osutatud, surevad.
Samanimeline haigus esineb ka inimestel. Seda levitab aga sama perekonna (Trichomonas) teine liik (Trichomonas vaginalis) ja tema levitab hoopis suguhaigust. Inimestele rohevintide haigus külge ei hakka.
Ainurakne (Trichomonas galliae) elab lindudel suuõõnes, kurgus ja söögitorus. Surnud viburloomadest moodustuvad söögitorus või neelus kollakad "pesad". Söögitoru viimaks praktiliselt ummistub. Linnul on nälg, üritab pidevalt süüa, kuid toit söögitorust alla ei mahu ja ta oksendab toidu uuesti välja. Asja võimendab just see, et inimeste poolt pakutavad päevalilleseemned on linnu jaoks suhteliselt suured. Seee küll kooritakse ära, kuid alla üritatakse neelata üsna tervelt. Enamasti kaasneb haigusega ka kõhulahtisus, linnu kehamass pidevalt langeb kuni lind hukkub kurnatusest või lämbub. Talvine külm kiirendab lindude hukkumist, kuid samas ka haigusetekitajad hukkuvad kiiremini.
Haige linnu tunneb ära sellest, et ta on passiivne, suled on puhevil, kuna tal on külm. Sageli on nokk toiduga määrdunud, kuna ilaeritus on suur. Raputab tihti pead, et kinnijäänud toitu jälle kurgust kätte saada. Ila tõttu võib pea olla ka märg. Kõhulahtisuse tõttu võib tagakeha olla määrdunud.
Samal teemal on siinses päiväkirjas varasemalt ka juttu olnud, on pilte haigetest ja lahatud lindudest ja uurimistöö eesmärgil üritasime neid ka ravida:
http://tarsiger.com/paivakirja/index.php?asema=sorve&m=2&y=2009
Siin on mõni näide lahatud lindudest:
http://tarsiger.com/paivakirja/kuvat.php?pvm=2009-02-16&asema=sorve
Haigete lindude olemasolust oleks hea teada anda Sõrve linnujaama aadressil [email protected] või telefonil 56359533.
Trihhomonoos on kodulindudel kanalistel ja tuvilistel levinud haigus, kuid looduses on see haigus hakanud levima vintlastel. Soodustav asjaolu on lindude päevalilleseemnetega toitmine. Sellega meelitab vintlased väikese ala peale kokku ja toidulaualt haige linnu poolt ilaga nakatatud või väljapudistatud toidu söömisega on haigus kerge levima. Sealsamas kõrval toituvatele tihastele see külge ei hakka.
2008-2009 talvel oli Soomes rohevintidel äge trihhomonaasi puhang. Hukka said enamasti just noorlinnud, kelle immuunsusvõime on väiksem. Kuna rohevint rändab ja suur osa meil talvituvad rohevindid on pärit Soomest, kandus haigus ka Eestisse. Rohevintide arvukus peale seda langes. Järgnevatel talvedel olid Sõrve linnujaama vaatluste põhjal ainult üksikud haigusnähud. Need kaks selleaastast haiget lindu on märk sellest, et haigus ei ole veel kadunud.
Linnusõbrad, kes talvel linde seemnetega toidavad, saavad haiguspuhangu vältimiseks oma toidulaua ümbruses vältida sellega, et toidulaudu regulaarselt puhastada, vaadelda, mis toidulaual tegelikult toimub, mitte ainult linde ainult imetleda ja esimeste haigusmärkide ilmnemisel seemnetega toitmine lõpetada.
Robi uurimistööd tsiteerides on trihhomonoos infektsioon, mida levitab viburloom trihhomonaad (Trichomonas gallinae). Haigus leiti esimesena Inglismaalt 2005. aasta suvel. Nakatunud lindudeks olid vindid. Briti andmetel on Euroopas kõige rohkem nakatunud lindudeks rohevindid (Carduelis chloris), metsvindid (Fringilla coelebs) ja tuvilased (Columbidae). Haigus kestab mõned päevad kuni paar nädalat, mille möödudes linnud, kellele ei ole ravi osutatud, surevad.
Samanimeline haigus esineb ka inimestel. Seda levitab aga sama perekonna (Trichomonas) teine liik (Trichomonas vaginalis) ja tema levitab hoopis suguhaigust. Inimestele rohevintide haigus külge ei hakka.
Ainurakne (Trichomonas galliae) elab lindudel suuõõnes, kurgus ja söögitorus. Surnud viburloomadest moodustuvad söögitorus või neelus kollakad "pesad". Söögitoru viimaks praktiliselt ummistub. Linnul on nälg, üritab pidevalt süüa, kuid toit söögitorust alla ei mahu ja ta oksendab toidu uuesti välja. Asja võimendab just see, et inimeste poolt pakutavad päevalilleseemned on linnu jaoks suhteliselt suured. Seee küll kooritakse ära, kuid alla üritatakse neelata üsna tervelt. Enamasti kaasneb haigusega ka kõhulahtisus, linnu kehamass pidevalt langeb kuni lind hukkub kurnatusest või lämbub. Talvine külm kiirendab lindude hukkumist, kuid samas ka haigusetekitajad hukkuvad kiiremini.
Haige linnu tunneb ära sellest, et ta on passiivne, suled on puhevil, kuna tal on külm. Sageli on nokk toiduga määrdunud, kuna ilaeritus on suur. Raputab tihti pead, et kinnijäänud toitu jälle kurgust kätte saada. Ila tõttu võib pea olla ka märg. Kõhulahtisuse tõttu võib tagakeha olla määrdunud.
Samal teemal on siinses päiväkirjas varasemalt ka juttu olnud, on pilte haigetest ja lahatud lindudest ja uurimistöö eesmärgil üritasime neid ka ravida:
http://tarsiger.com/paivakirja/index.php?asema=sorve&m=2&y=2009
Siin on mõni näide lahatud lindudest:
http://tarsiger.com/paivakirja/kuvat.php?pvm=2009-02-16&asema=sorve
Haigete lindude olemasolust oleks hea teada anda Sõrve linnujaama aadressil [email protected] või telefonil 56359533.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-22 1S
2011-11-22 2S
2011-11-22 3S
2011-11-22 4S
2011-11-22 5S
2011-11-22 6S
2011-11-22 7S
2011-11-22 8S
2011-11-22 9S
2011-11-22 10S
MM
vanha
November 21, 2011 14:00
Demineerijad paugutasid jälle. Lindudele tõesti mõjub. Võttis lahe lühikese ajaga lindudest tühjaks, ainult kolm kajakat jäid paigale. Varestel-ronkadel enne seda pidu käis, peale paukusid kõik kadunud.
Rohevintidel esimesed trihhomonoosinähud. Üks noor isane ja noor emane tõbistena näha. Sihvkasöötmine tuleb ära lõpetada, las hajuvad laiali.
Rohevintidel esimesed trihhomonoosinähud. Üks noor isane ja noor emane tõbistena näha. Sihvkasöötmine tuleb ära lõpetada, las hajuvad laiali.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-21 1S
2011-11-21 2S
2011-11-21 3S
2011-11-21 4S
MM
vanha
November 20, 2011 14:00
Täna kokku 9 kotkast näha, neist üks üllatuskülaline noor kaljukotkas - eks temagi tahab süüa saada. Viu käis ka söömas. Kolm varjendit mere ääres fotovalmis, soovijaile avatud.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2011-11-20 1S
2011-11-20 2S
2011-11-20 3S
MM
vanha
November 19, 2011 14:00
Vesi kõrge, kotkad tiirutasid nagu kassid ümber palava pudru, ei saa toitu vee seest kätte. Kokku nelja kotkast oli näha olnud. Varsti tuul keerab põhja, siis läheb vesi alla.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2011-11-19 1S
2011-11-19 2S
2011-11-19 3
2011-11-19 4S
MM
vanha
November 18, 2011 14:00
Ainar tõi kotkaste jaoks head verist liha. Kotkad passisid väheke eemal, rongad-varesed sõid. Siis tulid vere lõhna peale värvilised kotkad jaole. Pärislinnud otsustasid taanduda.
Ise panin paar päeva tagasi söödaks ühe tamme-taliöölaste pildi päiväkirja üles. Näkkas - täna mandri liblikamehed jälle kohal. Ka eelmine pilt püüdis kolm liblikameest kinni. Mis sa teed, kui meestel sellist liiki ei ole, mandrilt ei saa ja Sõrves liblikasuvi veel kestab.
Ise panin paar päeva tagasi söödaks ühe tamme-taliöölaste pildi päiväkirja üles. Näkkas - täna mandri liblikamehed jälle kohal. Ka eelmine pilt püüdis kolm liblikameest kinni. Mis sa teed, kui meestel sellist liiki ei ole, mandrilt ei saa ja Sõrves liblikasuvi veel kestab.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-18 1S
2011-11-18 2S
MM
vanha
November 17, 2011 14:00
Ainar käis Roomassaare sadamas jälle laglesid karjatamas. Lagled on seal murupügaja ametis. Üks pidi vigase jalaga olema.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-17 1
2011-11-17 2
MM
vanha
November 16, 2011 14:00
Käisin söödapüüniseid üle vaatamas. Kokku 3 tamme-taliöölast - juba üsna tavaline liik Sõrves kanda kinnitamas. Pole nad sisserännanud midagi, juba täiesti kohalikud. Sellel aastal tamme-taliöölasi Sõrves juba kuus tükki saadud. Nagu Soomes on Ahvenamaa, nii on meil Sõrve oma liblikamaailma eripärasustega. Lõuna- ja läänepoolsed liigid jõuavad siia varem.
Lindudest väike-lehelind 1p.
Lindudest väike-lehelind 1p.
Henkilöt: Mati Martinson
Parhaat: Tamme-taliöölane (Conistra erythrotsephala)
2011-11-16 1S
2011-11-16 2S
MM
vanha
November 15, 2011 14:00
Sõrvest on linnud otsa saanud. Meri maas, kotkad-varesed peale nädalavahetuse jahti metsas. Kaks kotkast oli siiski merel näha.
Ainar Sai Roomassaarest veel portsu laglesid kirja:
valgepõsk-lagle (Bra leu) 19
mustlagle (Bra ber) 1
kormoran (Pha car) 1
Ainar Sai Roomassaarest veel portsu laglesid kirja:
valgepõsk-lagle (Bra leu) 19
mustlagle (Bra ber) 1
kormoran (Pha car) 1
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2011-11-15 1