Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
MM
vanha
December 13, 2011 14:00
Sõrve pisikese loodusmuuseumi jaoks sai õhukuivati tellitud. Õhksoojuspumbal on ka küll DRY ehk kuivatusreþiim peal, sai seda paigulisti kasutatud, kuid ta peab vahetevahel sooja ka andma. Nüüd siis tööjaotud üks kütab ja teine kuivatab. Muidu poleks ju häda midagi, kuid liblikatele parem kui nad heas kuivas keskkonnas on.
Õhukuivati margiks sai pika valimise peale Ballu BDH-35L. Hinnaks koos saatekuludega 280.- . Sai natuke võimsam valitud, siis jaksab tööd teha. Kui Tõnu hästi maksab, võib teinekord militaarmuuseumi ka kuivaks tõmmata.
8-liitrine anum on vee kogumiseks. Õhtuks peale kaheksatunnist uhamist oli juba liitrijagu vett sees. Ahjud sai ka enne küdema pandud, kõrgema temperatuuriga kuivatab kiiremini. Homseks paistab, mis ta teinud on.
Õhukuivati margiks sai pika valimise peale Ballu BDH-35L. Hinnaks koos saatekuludega 280.- . Sai natuke võimsam valitud, siis jaksab tööd teha. Kui Tõnu hästi maksab, võib teinekord militaarmuuseumi ka kuivaks tõmmata.
8-liitrine anum on vee kogumiseks. Õhtuks peale kaheksatunnist uhamist oli juba liitrijagu vett sees. Ahjud sai ka enne küdema pandud, kõrgema temperatuuriga kuivatab kiiremini. Homseks paistab, mis ta teinud on.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-12-13 1S
2011-12-13 2S
2011-12-13 3S
2011-12-13 4S
2011-12-13 5S
MM
vanha
December 12, 2011 14:00
Torm on idapoolset randa kõvasti lõhkunud. Varsti saame ka viltuse tuletorni.
Paargu muru on detsembrikuu jooksul nii pikaks kasvanud. Ainar peaks oma Roomassaare lagled siia ajama muru näksima. Siinsed lagled jätsid murupügamise katki ja läksid minema.
Paargu muru on detsembrikuu jooksul nii pikaks kasvanud. Ainar peaks oma Roomassaare lagled siia ajama muru näksima. Siinsed lagled jätsid murupügamise katki ja läksid minema.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-12-12 1S
MM
vanha
December 10, 2011 14:00
Öösel tegi jälle pisikest tuult. EMHI järgi näitas Sõrves 28,3 ja Vilsandil 29,1 m/s. Majakas jäi püsti, kuid meripunkri võttis väheke vildakile. Uus samasugune sahmakas on nädala algul jälle tulemas.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-12-10 1S
2011-12-10 2S
2011-12-10 3S
2011-12-10 4S
2011-12-10 5S
2011-12-10 6S
MM
vanha
December 9, 2011 14:00
Üks torm läks mööda, teine kogub õhtuks jälle hoogu. Päeval oli üsna vaikne, tuult ainult 22 m/s.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-12-09 1S
2011-12-09 2S
MM
vanha
December 8, 2011 14:00
Täna sadas Sõrves esimest korda lund, kuid sulas kohe jälle ära. Meres on vesi pikka aega kõrge olnud, uputab. Uus torm on jälle tulekul.
Lindudest ei tea suurt midagi v. a. aknatagused. Olen ööd ja päevad Vilsandi laide sisse toksinud.
Lindudest ei tea suurt midagi v. a. aknatagused. Olen ööd ja päevad Vilsandi laide sisse toksinud.
Henkilöt: Mati Martinson
Uq
vanha
December 5, 2011 14:00
Hommikul taas Rahustesse, kus kõmbime 3 tundi. Õnneks pole sademeid ja ka tuul on natuke rahunenud. Tundub, et linde on vähem. Merisk, leeterüdi, punajalg-tildrid ja lagled ikka paigal. Tikutajaid ja kiivitajaid vaid üks. Lõokesi rohkem kui eelnevatel päevadel - kokku 4. Pardipudi endiselt palju.
Kaunispe sadamas taas väike kõmpimine, saagiks üks tikutaja. Seejärel käime taas Jämajas, kus puna-veetallaja elus ja terve. Loodes näeme ühe sarvikpüti ja järvekauri.
Seejärel proovime linnujaama alal vaadelda. Ise teen pika trampimise Toretninast Suurrahu kaudu linnujaama. Tulemuseks vaid üks tikutaja. Vesi põlvini. Masendav. Margus tuiab majaka juures ja näeb ka ühe tikutaja, 2 kiivitajat ja 8 nõmmelõokest. Linnujaama hoovi on ilmunud 3 kaelustuvi. Teen viimase staiamissessiooni maapunkril, kuid merel on vaikne. Enne kui päike laskub ilmuvad taevasse koledad pilved ja hakkab sadama. Vaatluspäev on lõppenud, midagi suurt täna korda ei saadetud. Jalad on täitsa makaronid.
Kaunispe sadamas taas väike kõmpimine, saagiks üks tikutaja. Seejärel käime taas Jämajas, kus puna-veetallaja elus ja terve. Loodes näeme ühe sarvikpüti ja järvekauri.
Seejärel proovime linnujaama alal vaadelda. Ise teen pika trampimise Toretninast Suurrahu kaudu linnujaama. Tulemuseks vaid üks tikutaja. Vesi põlvini. Masendav. Margus tuiab majaka juures ja näeb ka ühe tikutaja, 2 kiivitajat ja 8 nõmmelõokest. Linnujaama hoovi on ilmunud 3 kaelustuvi. Teen viimase staiamissessiooni maapunkril, kuid merel on vaikne. Enne kui päike laskub ilmuvad taevasse koledad pilved ja hakkab sadama. Vaatluspäev on lõppenud, midagi suurt täna korda ei saadetud. Jalad on täitsa makaronid.
Henkilöt: Mati Martinson, Uku Paal, Margus Ots, Jouni Saario
Lajimäärä: 37
Parhaat: Puna-veetallaja (Pha ful)
Sää: Parem kui eile.
2011-12-05 1
2011-12-05 2
2011-12-05 3
Uq
vanha
December 4, 2011 14:00
Kuna heletilder ja liivatyll vajavad lappimist, siis kihutame Tartu teamiga esimeses valguses Rahustesse. Linnujaama tulevad Viron Lintuseura talveretkelised.
Rahustes võtab vastu kõva tuul, kuid õnneks pole sademeid. Hakkame lõunaotsast pihta. Esmalt vaatame pardid üle ja leiame kohe mitu sooparti ja 4 luitsnokka (Eesti 6. talvised). Kui kaugemal linnuparv õhku tõuseb, siis märkab Marguse terav silm hyperkaugel olevat meriskit. Boing! Eesti 4. talvine vaatlus ja fotodokumentatsioon ka. Liigume edasi ajades mõned tikutajad üles. Ka eilne plüü on platsis. Kuna eile jäi üks rüdi meil määramata tuleb ta üles leida. Noh joppab, lind ongi täpselt sama ruutmeetri peal kus eilegi ja seekord saab linnu nähtud ja pildistatud. Boing! Eesti esimene talvine leeterüdi nagu eile kahtlustasingi. Isegi Säärelt kohale saabunud Gusse saab talvepunkti bongatud. Jätkame mööda randa nähes taas eilseid punajalg-tildreid. Tüll ja heledad on kahjuks kadunud. Aeg saab otsa ja peame tagasi linnujaama liikuma.
Jämajas nõuan kiirstoppi. Luban, et jooksen vaid minutiks randa ja vaatan adruvalli üle. Randa jõudes ajan väikse kajakaparve lendu ja nende sees pistab silma väike hele kahlaja. Kas taas leeterüdi? Kui lind veepinnale laskub, siis on asi selge. Boing! Tegemist on Eesti esimese talvise puna-veetallajaga. Suur saatja on viimasel päeval helde käega olnud. Kahe päevaga Eestile kolm uut talveliiki! Väga kreisi.
Teeme kiirvaatluse Sääre majaka juures nähes 8 nõmmelõokest. Viskame RariMari Kuressaarde ja käime Kuressaares paar kohta läbi. Lahel on 82 rääksu ja 360 lauku. Pole paha. Päevaga taas 7 LIIKI KAHLAjAID. Talv missugune!
Rahustes võtab vastu kõva tuul, kuid õnneks pole sademeid. Hakkame lõunaotsast pihta. Esmalt vaatame pardid üle ja leiame kohe mitu sooparti ja 4 luitsnokka (Eesti 6. talvised). Kui kaugemal linnuparv õhku tõuseb, siis märkab Marguse terav silm hyperkaugel olevat meriskit. Boing! Eesti 4. talvine vaatlus ja fotodokumentatsioon ka. Liigume edasi ajades mõned tikutajad üles. Ka eilne plüü on platsis. Kuna eile jäi üks rüdi meil määramata tuleb ta üles leida. Noh joppab, lind ongi täpselt sama ruutmeetri peal kus eilegi ja seekord saab linnu nähtud ja pildistatud. Boing! Eesti esimene talvine leeterüdi nagu eile kahtlustasingi. Isegi Säärelt kohale saabunud Gusse saab talvepunkti bongatud. Jätkame mööda randa nähes taas eilseid punajalg-tildreid. Tüll ja heledad on kahjuks kadunud. Aeg saab otsa ja peame tagasi linnujaama liikuma.
Jämajas nõuan kiirstoppi. Luban, et jooksen vaid minutiks randa ja vaatan adruvalli üle. Randa jõudes ajan väikse kajakaparve lendu ja nende sees pistab silma väike hele kahlaja. Kas taas leeterüdi? Kui lind veepinnale laskub, siis on asi selge. Boing! Tegemist on Eesti esimese talvise puna-veetallajaga. Suur saatja on viimasel päeval helde käega olnud. Kahe päevaga Eestile kolm uut talveliiki! Väga kreisi.
Teeme kiirvaatluse Sääre majaka juures nähes 8 nõmmelõokest. Viskame RariMari Kuressaarde ja käime Kuressaares paar kohta läbi. Lahel on 82 rääksu ja 360 lauku. Pole paha. Päevaga taas 7 LIIKI KAHLAjAID. Talv missugune!
Henkilöt: Mati Martinson, Mariliis Märtson, Margus Ots, Uku Paal, Karl Eik Rebane
Lajimäärä: 29
Parhaat: Calidris alba, Phalaropus fulicarius
Sää: Kõva tuul, kuid sademeid vähe
2011-12-04 1
2011-12-04 2S
2011-12-04 3S
2011-12-04 4S
2011-12-04 5
2011-12-04 6
2011-12-04 7
2011-12-04 8
Uq
vanha
December 3, 2011 14:00
Hommikul on esimene vaatluskoht Loode, kus staiame about 2 h. Merel natuke liikumist mh 97 punakurku, 1 hallpõsk, alke, krüüsleid. Tavaline tavott. Ainukese rarina registreerime niidul sebiva nurmkana. Seda liiki Sõrve poolsaarel tihti ei näe.
Järgmine stopp on Jämajas, kus rannal üks lõoke ja palju tühjust. Jätkame Kaunispe kaudu Rahustesse.
Rahustes ongi suvi täies hoos ja minu amatööridest kaaslased korjavad (pseudo)talvepunkte suure kolinaga sh. 7 LIIKI KAHLAJAID! Eesti esimest talvist heletildrit ja teist talvist liivatülli ise ei näe, kuigi otsing kestab paar tundi. Ala on nii suur, et paar kahlajat kaovad siia lihtsalt. Lisaks kahlajate armaadale on kohal mustlagle, 45 valgepõske, linavästrik, lõoke, 8 väikeluike, 50+ kuldnokka, 23 hangelindu, hallõgija, 2 sooparti, 110 piilut, 20 viukat, 16 rääksu jm. standardsemat kraami. Ilm muutub õhtupoolikul hullemaks ja läbivettinutena teeme veel auringi Sõrve majaka juures. Seal kaks kiivitajat ja lõoke.
Järgmine stopp on Jämajas, kus rannal üks lõoke ja palju tühjust. Jätkame Kaunispe kaudu Rahustesse.
Rahustes ongi suvi täies hoos ja minu amatööridest kaaslased korjavad (pseudo)talvepunkte suure kolinaga sh. 7 LIIKI KAHLAJAID! Eesti esimest talvist heletildrit ja teist talvist liivatülli ise ei näe, kuigi otsing kestab paar tundi. Ala on nii suur, et paar kahlajat kaovad siia lihtsalt. Lisaks kahlajate armaadale on kohal mustlagle, 45 valgepõske, linavästrik, lõoke, 8 väikeluike, 50+ kuldnokka, 23 hangelindu, hallõgija, 2 sooparti, 110 piilut, 20 viukat, 16 rääksu jm. standardsemat kraami. Ilm muutub õhtupoolikul hullemaks ja läbivettinutena teeme veel auringi Sõrve majaka juures. Seal kaks kiivitajat ja lõoke.
Henkilöt: Mati Martinson, Mariliis Märtson, Margus Ots, Uku Paal, Karl Eik Rebane
Lajimäärä: 40
Parhaat: Tringa nebularia
Sää: Hommikul ok, õhtul tuul tõuseb ja sajab
2011-12-02 1Ss
2011-12-02 2S
2011-12-02 3S
2011-12-02 4S
2011-12-02 5S
Mati Martinson
vanha
November 27, 2011 14:00
Väljas natuke kolistab. Sõrves oli EMHI mõõteandmete järgi maksimumtuult täna õhtul olnud 26,9 m/s. Tasapisi tundub asi juba vaibuvat, 23-25 m/s on juba selline tavaline ilm.
Autoga liiklejatel tasub ettevaatlik olla - kõik puud ei ole enam püsti. Kuuldavasti olla üks roheline auto mahakukkunud puu läbi kannatada saanud.
Hoiatav teade tuli Kuressaare linna haigetest tuvidest. Haigetest ja surevatest tuvidest Viljandi linnas on olnud juttu Sakalas:
http://www.sakala.ajaleht.ee/640566/viljandi-sudalinnas-surevad-tuvid/
http://www.sakala.ajaleht.ee/642202/amet-kontrollib-tuvisid-taudi-suhtes/
http://www.sakala.ajaleht.ee/647934/tuvide-surma-pohjustab-lindude-paragripp/
Tuleb välja, et see "tuvigripp" võib otsapidi juba Kuressaares olla. Väljavõte tänasest tuviteatest:
"Täna siis meil üks Kuressaares Tehnika tn. kohal trepikoja ukse kõrval otsis tormivarju. Oli väga loid ja kontaktivõimetu lind, tagantotsast tilkus ka kõvasti... Viljandis pidi ka tuvidel mingi haigus küljes olema... Umbes kuu tagasi käisin Kuressaares Tallinna 26 sisehoovis jalgrataste remonditöökojas ja seal oli töömehe sõnul mõne nädalaga paarkümmend tuvi katuselt alla veerenud, eilegi neist kaks veel vihmavee rennis vedelemas näha... "
Praegu vintlastel leviv trihhomonoos ei paista sellel tuvil olevat, kuigi trihhomonoos sai alguse kodutuvidelt ja kanalistelt. Trihhomonaadid (Trichomonas gallinae) elutsevad linnud söögitorus, kurgus ja suuõõnes ja sellega tekib linnul rohke ilaeritus. Lind raputab sagedasti pead ja seetõttu on trihhomonoosihaigel linnul pea sageli ilast märg. See lind paisatb kuiv olevat, kuid kõht on tal küll lahti.
Soovitus on sellistest loidudest ja haigetest lindudest eemale hoida. Tuvidel on haigusi palju, mõni võib inimesele ka külge hakata, kui tuviga kokkupuutes olla. Kõige odavam ja lihtsam viis sellise koha desinfitseerimiseks on koht puhastada, veekeetjaga keevat vett teha, üle valada ja järgmise täie järgi minna.
Kassid-koerad, inimesed ise oma jalgadega võivad seda haigust kergesti tuppa tassida. Lastel soovitada selliseid inimesi mittekartvaid haigeid tuvisid mitte käppida. Veterinaariaamet võiks ka asjal silma peal hoida.
Autoga liiklejatel tasub ettevaatlik olla - kõik puud ei ole enam püsti. Kuuldavasti olla üks roheline auto mahakukkunud puu läbi kannatada saanud.
Hoiatav teade tuli Kuressaare linna haigetest tuvidest. Haigetest ja surevatest tuvidest Viljandi linnas on olnud juttu Sakalas:
http://www.sakala.ajaleht.ee/640566/viljandi-sudalinnas-surevad-tuvid/
http://www.sakala.ajaleht.ee/642202/amet-kontrollib-tuvisid-taudi-suhtes/
http://www.sakala.ajaleht.ee/647934/tuvide-surma-pohjustab-lindude-paragripp/
Tuleb välja, et see "tuvigripp" võib otsapidi juba Kuressaares olla. Väljavõte tänasest tuviteatest:
"Täna siis meil üks Kuressaares Tehnika tn. kohal trepikoja ukse kõrval otsis tormivarju. Oli väga loid ja kontaktivõimetu lind, tagantotsast tilkus ka kõvasti... Viljandis pidi ka tuvidel mingi haigus küljes olema... Umbes kuu tagasi käisin Kuressaares Tallinna 26 sisehoovis jalgrataste remonditöökojas ja seal oli töömehe sõnul mõne nädalaga paarkümmend tuvi katuselt alla veerenud, eilegi neist kaks veel vihmavee rennis vedelemas näha... "
Praegu vintlastel leviv trihhomonoos ei paista sellel tuvil olevat, kuigi trihhomonoos sai alguse kodutuvidelt ja kanalistelt. Trihhomonaadid (Trichomonas gallinae) elutsevad linnud söögitorus, kurgus ja suuõõnes ja sellega tekib linnul rohke ilaeritus. Lind raputab sagedasti pead ja seetõttu on trihhomonoosihaigel linnul pea sageli ilast märg. See lind paisatb kuiv olevat, kuid kõht on tal küll lahti.
Soovitus on sellistest loidudest ja haigetest lindudest eemale hoida. Tuvidel on haigusi palju, mõni võib inimesele ka külge hakata, kui tuviga kokkupuutes olla. Kõige odavam ja lihtsam viis sellise koha desinfitseerimiseks on koht puhastada, veekeetjaga keevat vett teha, üle valada ja järgmise täie järgi minna.
Kassid-koerad, inimesed ise oma jalgadega võivad seda haigust kergesti tuppa tassida. Lastel soovitada selliseid inimesi mittekartvaid haigeid tuvisid mitte käppida. Veterinaariaamet võiks ka asjal silma peal hoida.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-27 1
2011-11-27 2
MM
vanha
November 26, 2011 14:00
Eile oli vihmane ja tormine ilm. Päev sai enne otsa kui alata jõudis.
Täna näitas vahepeal isegi päikest. Kotka lasteaed pidas pidu. Kokku kuus kotkast - viis selleaastast noorlindu ja üks eelmise-aastane noorlind. Rõngaid kolm, kõik Soome omad. Rõngad siis sellised:
vasakus: punane-must aastarõngas 02 75
paremas: valge-punane Soome maarõngas
vasakus: punane-must aastarõngas 03 80
paremas: valge-punane Soome maarõngas
vasakus: sinine-valge aastarõngas (numbrit ei lugenud välja)
paremas: valge-punane Soome maarõngas.
Täna näitas vahepeal isegi päikest. Kotka lasteaed pidas pidu. Kokku kuus kotkast - viis selleaastast noorlindu ja üks eelmise-aastane noorlind. Rõngaid kolm, kõik Soome omad. Rõngad siis sellised:
vasakus: punane-must aastarõngas 02 75
paremas: valge-punane Soome maarõngas
vasakus: punane-must aastarõngas 03 80
paremas: valge-punane Soome maarõngas
vasakus: sinine-valge aastarõngas (numbrit ei lugenud välja)
paremas: valge-punane Soome maarõngas.
Henkilöt: Mati Martinson
2011-11-26 1S
2011-11-26 2
2011-11-26 3S
2011-11-26 4
Lagled