Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
MM
vanha
January 19, 2012 14:00
Lumekord jõudis vahepealse vihmaga ära sulada.
Lindudest:
kormoran (Pha car) 6
tuttvart (Ayt ful) 30
lauk (Ful atr) 72
nõmmelõoke (Lul arb) 6
metsvint (Fri coe) 3
põhjavint (Fri mon) 14
suurnokk-vint (Coc cov) 2
Lindudest:
kormoran (Pha car) 6
tuttvart (Ayt ful) 30
lauk (Ful atr) 72
nõmmelõoke (Lul arb) 6
metsvint (Fri coe) 3
põhjavint (Fri mon) 14
suurnokk-vint (Coc cov) 2
Henkilöt: Mati Martinson
2012-01-19 1S
2012-01-19 2S
MM
vanha
January 18, 2012 14:00
Lahesopp kergelt juba jäätub, kuid paariks päevaks lubab natuke tuult. Mõned luiged olid noore jää sees ohtlikus olukorras. Õnneks on väljas sula.
Laukusid (Ful atr) on juurde tulnud, kokku 90.
Rooruik (Ral aqu) tegi õhtul roostikus häält.
Metsvinte (Fri coe) 6.
Laukusid (Ful atr) on juurde tulnud, kokku 90.
Rooruik (Ral aqu) tegi õhtul roostikus häält.
Metsvinte (Fri coe) 6.
Henkilöt: Mati Martinson
2012-01-18 1S
2012-01-18 2S
2012-01-18 3S
MM
vanha
January 17, 2012 14:00
Täna sai metsakutsa jahti peetud. Paras pikk maa jälgedel, kuid ratas oli abiks. Kutsa oli Tammunalt tulnud, piki randa Sääre ringi ära teinud ja läks tagasi Lülle ja Hänga taha Suurevare metsa. Ainaril on nüüd teatud probleemid.
Kuid seal Suurevare metsas pidid külmkingad elama ja hunt teadupärast jälle murrab külmkingi. Külmkingaga hätta jäädes soovitati hunti appi hüüda: "Hundale, hundale, hundale!" Nii et Sõrve rahval on nüüd vajaduse korral oma hunda võtta, kuid lapsed ja lambad tuleks kinni panna.
Natuke hirmujuttu ka nendele, kellel metsa asja ei ole. Väljavõtteid Ilmar Rootsi doktoritööst «Hunt ja inimene: suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni»
«Kõige rohkem inimesesööjahunte oli 19. sajandi esimesel poolel Tartumaal ja eriti selle Peipsi-äärses piirkonnas. Siin murdsid soed 49 aastaga 82 inimest ja neist vaid üks oli täiskasvanu. Näiteks 1827. aasta detsembris astusid õde ja vend hommikul vara tareuksest välja ja ukse juures varitsenud hunt haaras kolmeaastase õe kaasa.
1853. aasta mais viis hunt Maetsma külast kaasa viieaastase perepoja Toomase ja põgenes temaga. Vanemad leidsid lapse säilmed.
Viimane dokumentaalselt tõestatud inimesesöömise juhtum oli 1873. aastal Virumaal, kui Tärivere mõisas langes hundi kätte vene õigeusku kuuluv üheksa-aastane Timofei Mihhailov Lontov. Poisist järele jäänud pea, käeluu, sõrmeotsad ja riideräbalad leitud hiljem laialipillatuna kolme versta kauguselt metsast.
Valdavalt eelistati rünnata üksikuid lapsi ja peljati neid olukordi, kui läheduses viibisid ka täiskasvanud. Nii oli see valdavalt. Kuid erandkorras tuli ette ka juhtumeid, kui laps lausa kisti vanema käest ära.
Lapsi tabati ka varitsuselt, passides neid põõsastes, viljapõldudel, isegi koduvärava juures ja elamu trepilgi. Tavaliselt ründasid hundid last eestpoolt, kuid võisid seda teha ka külje pealt, harvematel juhtudel selja tagant. Seejärel püüti seisev laps pikali paisata, suuremate laste juures tõusti selleks isegi tagajalgadele.
Laste gruppi rünnates valis üksik hunt tavaliselt väikseima, noorima.
Teise maailmasõja järel 1947. aastal murdsid hundid ainuüksi Venemaa Kirovi oblastis 27 last. Need hundid olid harjunud lahinguväljadel hukkunud inimeste liha sööma.
1980. aastal hukkus Eestis vanamemm marutaudis hundi rünnaku tõttu.
Viimati ründas marutaudis hunt inimest Eestis 1988. aastal Harjumaal Ardu lähedal.»
Kuid huntidest hullemad on libahundid, eriti naissoost libahundid. Need elavad inimeste keskel ja võivad täis-elujõus mehe üsna kergesti maha murda.
Kuid seal Suurevare metsas pidid külmkingad elama ja hunt teadupärast jälle murrab külmkingi. Külmkingaga hätta jäädes soovitati hunti appi hüüda: "Hundale, hundale, hundale!" Nii et Sõrve rahval on nüüd vajaduse korral oma hunda võtta, kuid lapsed ja lambad tuleks kinni panna.
Natuke hirmujuttu ka nendele, kellel metsa asja ei ole. Väljavõtteid Ilmar Rootsi doktoritööst «Hunt ja inimene: suhted Eestis XVIII sajandi keskpaigast XIX sajandi lõpuni»
«Kõige rohkem inimesesööjahunte oli 19. sajandi esimesel poolel Tartumaal ja eriti selle Peipsi-äärses piirkonnas. Siin murdsid soed 49 aastaga 82 inimest ja neist vaid üks oli täiskasvanu. Näiteks 1827. aasta detsembris astusid õde ja vend hommikul vara tareuksest välja ja ukse juures varitsenud hunt haaras kolmeaastase õe kaasa.
1853. aasta mais viis hunt Maetsma külast kaasa viieaastase perepoja Toomase ja põgenes temaga. Vanemad leidsid lapse säilmed.
Viimane dokumentaalselt tõestatud inimesesöömise juhtum oli 1873. aastal Virumaal, kui Tärivere mõisas langes hundi kätte vene õigeusku kuuluv üheksa-aastane Timofei Mihhailov Lontov. Poisist järele jäänud pea, käeluu, sõrmeotsad ja riideräbalad leitud hiljem laialipillatuna kolme versta kauguselt metsast.
Valdavalt eelistati rünnata üksikuid lapsi ja peljati neid olukordi, kui läheduses viibisid ka täiskasvanud. Nii oli see valdavalt. Kuid erandkorras tuli ette ka juhtumeid, kui laps lausa kisti vanema käest ära.
Lapsi tabati ka varitsuselt, passides neid põõsastes, viljapõldudel, isegi koduvärava juures ja elamu trepilgi. Tavaliselt ründasid hundid last eestpoolt, kuid võisid seda teha ka külje pealt, harvematel juhtudel selja tagant. Seejärel püüti seisev laps pikali paisata, suuremate laste juures tõusti selleks isegi tagajalgadele.
Laste gruppi rünnates valis üksik hunt tavaliselt väikseima, noorima.
Teise maailmasõja järel 1947. aastal murdsid hundid ainuüksi Venemaa Kirovi oblastis 27 last. Need hundid olid harjunud lahinguväljadel hukkunud inimeste liha sööma.
1980. aastal hukkus Eestis vanamemm marutaudis hundi rünnaku tõttu.
Viimati ründas marutaudis hunt inimest Eestis 1988. aastal Harjumaal Ardu lähedal.»
Kuid huntidest hullemad on libahundid, eriti naissoost libahundid. Need elavad inimeste keskel ja võivad täis-elujõus mehe üsna kergesti maha murda.
Henkilöt: Mati Martinson
2012-01-17 1S
2012-01-17 2S
2012-01-17 3S
2012-01-17 4S
2012-01-17 5S
2012-01-17 6S
MM
vanha
January 16, 2012 14:00
Talvituvad veelinnud Säärelt Nasva sadamani tehtud. Veljo tegi Suur-Tulpest Nasva sadamani. Meri sile, linnud kaugele nähtavad. Huvitavamaid vaatlusi:
valgepõsk-lagle (Bra leu) 1 Sääre
hahk (Som mol) 2 Sääre
väikekoskel (Mer alb) 9 Kaavi
kormoran (Pha car) 3 Mõntu
tait (Gal chl) 1 Salme jõgi
lauk (Ful atr) 2 Sääre
nõmmelõoke (Lul arb) 4 Sääre
punarind (Eri rub) 1 Kaavi, 1 Laidunina
metsvint (Fri coe) 1 Salme
Õhtul hülged laulsid mere peal - "kell" on juba nii palju.
valgepõsk-lagle (Bra leu) 1 Sääre
hahk (Som mol) 2 Sääre
väikekoskel (Mer alb) 9 Kaavi
kormoran (Pha car) 3 Mõntu
tait (Gal chl) 1 Salme jõgi
lauk (Ful atr) 2 Sääre
nõmmelõoke (Lul arb) 4 Sääre
punarind (Eri rub) 1 Kaavi, 1 Laidunina
metsvint (Fri coe) 1 Salme
Õhtul hülged laulsid mere peal - "kell" on juba nii palju.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2012-01-16 1S
2012-01-16 2S
MM
vanha
January 15, 2012 14:00
Talvituvad veelinnud Säärelt kuni Lõo majakani tehtud. Huvitavamad vaatlused:
väikekoskel (Mer alb) 32 Lõo laht
hallhaigur (Ard cin) 4 Jämaja
kiivitaja (Van van) 1 Karuste
kuldnokk (Stu vul) 8 Türju.
Ühtegi kotkast kogu selle pika maa peale ei näinud - kotkad alles Soomest tulemata.
Lisaks veel metsakutsa jäljed vahemikus Sääre kuni Rahuste. Täpsemat kohta ei saa panna, kuna osa isikuid tahavad kõiki loomi maha lasta. Niigi olid nüüd peale nädalavahetuse jahti värsked veretilkadega seajäljed rannas.
väikekoskel (Mer alb) 32 Lõo laht
hallhaigur (Ard cin) 4 Jämaja
kiivitaja (Van van) 1 Karuste
kuldnokk (Stu vul) 8 Türju.
Ühtegi kotkast kogu selle pika maa peale ei näinud - kotkad alles Soomest tulemata.
Lisaks veel metsakutsa jäljed vahemikus Sääre kuni Rahuste. Täpsemat kohta ei saa panna, kuna osa isikuid tahavad kõiki loomi maha lasta. Niigi olid nüüd peale nädalavahetuse jahti värsked veretilkadega seajäljed rannas.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2012-01-15 1S
2012-01-15 2S
2012-01-15 3S
2012-01-15 4S
2012-01-15 5S
MM
vanha
January 14, 2012 14:00
Soome linnumehed lahkusid. Ise sai talvituvate veelindude loendusega algust tehtud. Sääre lahel meri vaiksem ja linde palju. Võtab kauem aega. Paar järgnevat päeva lubab vaiksemat ilma, saab ka suurt merd tegema hakata.
Siin on kahe sektori linnud koos nii meripunkrilt kui keldrikohviku verandalt nähtuna ja mõned pisemad linnud:
kühmnokk-luik (Cyg olo) 26r 3p
laululuik (Cyg cyg) 3
valgepõsk-lagle (Bra leu) 1
sinikael-part (Ana pla) 357
tuttvart (Ayt ful) 11
merivart (Ayt mar) 23
hahk (Som mol) 2
aul (Cla hye) 192
sõtkas (Buc cal) 150
väikekoskel (Mer alb) 25
jääkoskel (Mer mer) 4
väikepütt (Tac ruf) 1
tuttpütt (Pod cri) 3
järvekaur (Gav arc) 1
kormoran (Pha car) 3
merikotkas (Hal alb) 1
hiireviu (But but) 1
meririsla (Cal mar) 2
naerukajakas (Lar rid) 11
kalakajakas (Lar can) 30
hõbekajakas (Lar arg) 210
merikajakas (Lar mar) 11
nõmmelõoke (Lul arb) 4
põhjavint (Fri mon) 3
mägi-kanepilind (Car ris) 2
suurnokk-vint (Coc coc) 1
Siin on kahe sektori linnud koos nii meripunkrilt kui keldrikohviku verandalt nähtuna ja mõned pisemad linnud:
kühmnokk-luik (Cyg olo) 26r 3p
laululuik (Cyg cyg) 3
valgepõsk-lagle (Bra leu) 1
sinikael-part (Ana pla) 357
tuttvart (Ayt ful) 11
merivart (Ayt mar) 23
hahk (Som mol) 2
aul (Cla hye) 192
sõtkas (Buc cal) 150
väikekoskel (Mer alb) 25
jääkoskel (Mer mer) 4
väikepütt (Tac ruf) 1
tuttpütt (Pod cri) 3
järvekaur (Gav arc) 1
kormoran (Pha car) 3
merikotkas (Hal alb) 1
hiireviu (But but) 1
meririsla (Cal mar) 2
naerukajakas (Lar rid) 11
kalakajakas (Lar can) 30
hõbekajakas (Lar arg) 210
merikajakas (Lar mar) 11
nõmmelõoke (Lul arb) 4
põhjavint (Fri mon) 3
mägi-kanepilind (Car ris) 2
suurnokk-vint (Coc coc) 1
Henkilöt: Mati Martinson, Jan Nordblad, Tom Nordblad, Gustaf Nordenswan
2011-01-14 1S
2011-01-14-2S
Gusse
vanha
January 13, 2012 14:00
Herättiin suurin odotuksin, täynnä taistelutahtoa. Vilkaisu ulos ikkunasta paljasti kuitenkin karun todellisuuden: tuulta oli lähemmäs 20m/s ja lunta tuli vaakasuorassa sakeasti. Vaikka keskipäivällä esiintyi muutama lyhyehkö tauko lumipyryssä, sää jatkui koko päivän samankaltaisena. Kun vielä vesi on jatkuvasti ennätyskorkealla, jättäen kokonaan alleen monet entiset komppausalueet, tilanne on lohduton.
Aloitimme rohkeasti meribunkkerilla. siellä sai pitää lujaa piposta kiinni. Bunkkerille pääsi vielä niukasti, mutta se on lähes kokonaan veden ympäröimänä. Nähtäväksi jää säilyykö se kevääseen asti. Koko muu niemikin on häviämässä mereen.
Matka jatkui Montuun. Matkalla meri oli paikoin hyvin lähellä päätietä. Montussa koettiin päivän ainoa lyhyt aurinkohetki, ja suojarannan rakkolevillä löytyi viherpeippoparvi jossa mukana oli ainakin järripeippo, kiuru ja joku kirvinen.
Matka jatkui Lou-lahden Rahusteeseen, Viron ykkös-talvilintupaikalle. Arvatenkin suurin osa Rahusteesta oli veden vallassa, mikä toisaalta lyhensi kompattavaa aluetta huomattavasti. Lähes Myrskytuulen voimalla puhaltavasta luoteistuulesta (suoraan rantaan) ja vaakasuorana pyryttävästä lumesta huolimatta lähdin komppaamaan. Olosuhteet olivat hirvittävät. Silti edessä lensi kahlaajaparvi jossa oli 3 kapustarintaa /Pluapr) ja yksi tundrakurmitsa (Plusqu). Muita havaintoja oli 2 taivaanvuohta, 170 laulujoutsenta, 10 pikkujoutsenta ja n.80 kottaraista. Mitäköhän sieltä löytäisikään jos joskus pääsisi komppaamaan siedettävissä sääoloissa.
Jatkettiin Läätsän, Nasvaan ja Kuresaareeen yhä huononevassa säässä (ei olisi uskonut mahdolliseksi). Tuuli yltyi vieläkin ja lunta tuli todella sakeasti. Läätsässä paluumatkalla vielä viimeinen lyhyt yritys ja sitten asemalle lepäämään. Iltapäivän aikana ei juurikaan tullutlintuhavaintoja.
Päivän kärsimykset tuntui sen verran raskaina että on pakko levätä yhä pahenevan poskiontelotulehduksen takia. Pojat sen sijaan pursuavat energiaa, koko ajan suunnittelevat iskuja kaikkiin Westernin kaukaisempiin kulmiin. Ruoho on aina vihreää siellä.
Aloitimme rohkeasti meribunkkerilla. siellä sai pitää lujaa piposta kiinni. Bunkkerille pääsi vielä niukasti, mutta se on lähes kokonaan veden ympäröimänä. Nähtäväksi jää säilyykö se kevääseen asti. Koko muu niemikin on häviämässä mereen.
Matka jatkui Montuun. Matkalla meri oli paikoin hyvin lähellä päätietä. Montussa koettiin päivän ainoa lyhyt aurinkohetki, ja suojarannan rakkolevillä löytyi viherpeippoparvi jossa mukana oli ainakin järripeippo, kiuru ja joku kirvinen.
Matka jatkui Lou-lahden Rahusteeseen, Viron ykkös-talvilintupaikalle. Arvatenkin suurin osa Rahusteesta oli veden vallassa, mikä toisaalta lyhensi kompattavaa aluetta huomattavasti. Lähes Myrskytuulen voimalla puhaltavasta luoteistuulesta (suoraan rantaan) ja vaakasuorana pyryttävästä lumesta huolimatta lähdin komppaamaan. Olosuhteet olivat hirvittävät. Silti edessä lensi kahlaajaparvi jossa oli 3 kapustarintaa /Pluapr) ja yksi tundrakurmitsa (Plusqu). Muita havaintoja oli 2 taivaanvuohta, 170 laulujoutsenta, 10 pikkujoutsenta ja n.80 kottaraista. Mitäköhän sieltä löytäisikään jos joskus pääsisi komppaamaan siedettävissä sääoloissa.
Jatkettiin Läätsän, Nasvaan ja Kuresaareeen yhä huononevassa säässä (ei olisi uskonut mahdolliseksi). Tuuli yltyi vieläkin ja lunta tuli todella sakeasti. Läätsässä paluumatkalla vielä viimeinen lyhyt yritys ja sitten asemalle lepäämään. Iltapäivän aikana ei juurikaan tullutlintuhavaintoja.
Päivän kärsimykset tuntui sen verran raskaina että on pakko levätä yhä pahenevan poskiontelotulehduksen takia. Pojat sen sijaan pursuavat energiaa, koko ajan suunnittelevat iskuja kaikkiin Westernin kaukaisempiin kulmiin. Ruoho on aina vihreää siellä.
Henkilöt: Nordblad Jan, Nordblad,Tom Nordenswan Gustaf
Sää: 9.00 +1C WNW 15ms lumipyryä
16.00 -1C NNW 18ms lumipyryä vaakatasossa
22.00 -2C NNW 14ms 0/8
Lanttu2
Ridit3
Majakkaaamu2
MM
vanha
January 12, 2012 14:00
Päev läbi tuult 20 m/s, sadas vihma.
Kormoran (Pha car) 7p kaldal kükitamas.
Kormoran (Pha car) 7p kaldal kükitamas.
Henkilöt: Mati Martinson
MM
vanha
January 11, 2012 14:00
Päeval sadas vihma ja linde täna ei olnud.
Henkilöt: Mati Martinson
MM
vanha
January 10, 2012 14:00
Ainar passis hommikust saati viusid. Kaks tumedamat tegelast olid platsis. Kotkas tegi esialgu ainult auringe.
Muudest lindudest:
valgepõsk-lagle (Bra leu) 25r
kaelustuvi (Col pal) 2p
metsvint (Fri coe) 1p
põhjavint (Fri mon) 4p.
Tuvid käivad Põssala ees vilja söömas, juba üsna sügisest saati.
Muudest lindudest:
valgepõsk-lagle (Bra leu) 25r
kaelustuvi (Col pal) 2p
metsvint (Fri coe) 1p
põhjavint (Fri mon) 4p.
Tuvid käivad Põssala ees vilja söömas, juba üsna sügisest saati.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2012-01-10 1S
2012-01-10 2S