Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
MM
vanha
January 29, 2012 14:00
Töömehed müttavad veel paar päeva rannaniitu hooldada, pildimehed käisid jälle "Põssalas" viusid klõpsutamas. Kotkad eelistasid mereäärset värki, kuid seal oli täna inimeste liikumist palju, seepärast passisid väheke eemalt. Kajakad-varesed pidasid pidu.
Seitse lauku ja haigur olid pisikesse jääauku alles jäänud, nõmmelõokesi 4, künnivareseid 2.
Seitse lauku ja haigur olid pisikesse jääauku alles jäänud, nõmmelõokesi 4, künnivareseid 2.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus, Alari Kivisaar, Villiar Siht
MM
vanha
January 28, 2012 14:00
Alari Kivisaar koos sõbraga oli linnujaamas pilti tegemas. Kotkast ei lubanud, tihase garanteerisin, kelle nad ka said. Kuid kuue viuga jäädi ka üsna rahule. Kotkad on metsas jahimeeste praaki likvideerimas. Ühel raiesmikul oli neli tükki tiirutamas. Laukude veeauk veelgi väiksemaks jäänud. Tänased linnud siis sellised:
hiireviu (But but) 6
lauk (Ful atr) 58
kaelustuvi (Col pal) 2
nõmmelõoke (Lul arb) 4
hiireviu (But but) 6
lauk (Ful atr) 58
kaelustuvi (Col pal) 2
nõmmelõoke (Lul arb) 4
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus, Alari Kivisaar, Villiar Siht
2012-01-28 1
2012-01-28 2
MM
vanha
January 27, 2012 14:00
Suurrahu-taguse Suurranna hooldajatel hakkab töö otsa saama. Mehed on varahommikust hilisõhtuni kahes vahetuses mütanud. Hommikul viiest traktorile hääled sisse, poole kuuest väljasõit. Siledam ja kuivem maa on nüüdseks roost puhtaks tehtud, masinal terad ja kütus ning meestel toit otsakorral. Aga seda vesisemat maad, kuhu traktoriga soovituslik minna ei ole, seal veel jätkub, kuid roogu on ka vähem. Kadastik on hoopis omaette teema.
-8 kraadine külm võttis öö jooksul Sääre lahe jäässe. Laukudel tuletorni juures väike veeauguke lahti hoitud. Aga päris häda ka ei ole - Vesitükimaa-vaheline meri on veel lahti. Tänased linnud sellised:
lauk (Ful atr) 78
nõmmelõoke (Lul arb) 4
põldlõoke (Ala arv) 1
käblik (Tro tro) 1
künnivares (Cor fru) 1
metsvint (Fri coe) 10
põhjavint (Fri mon) 12
-8 kraadine külm võttis öö jooksul Sääre lahe jäässe. Laukudel tuletorni juures väike veeauguke lahti hoitud. Aga päris häda ka ei ole - Vesitükimaa-vaheline meri on veel lahti. Tänased linnud sellised:
lauk (Ful atr) 78
nõmmelõoke (Lul arb) 4
põldlõoke (Ala arv) 1
käblik (Tro tro) 1
künnivares (Cor fru) 1
metsvint (Fri coe) 10
põhjavint (Fri mon) 12
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar unus
2012-01-27 1S
2012-01-27 2S
2012-01-27 3S
2012-01-27 4S
2012-01-27 5S
MM
vanha
January 26, 2012 14:00
Talv jätkub, kuid suviseid linde ikka veel kohal:
kaelustuvi (Col pal) 2p
nõmmelõoke (Lul arb) 4p
künnivares (Cor fru) 2p
Rannaniidu hooldajad olid näinud ka nende jaoks üllatuslikult kuldnokki.
kaelustuvi (Col pal) 2p
nõmmelõoke (Lul arb) 4p
künnivares (Cor fru) 2p
Rannaniidu hooldajad olid näinud ka nende jaoks üllatuslikult kuldnokki.
Henkilöt: Mati Martinson
2012-01-26 1S
2012-01-26 2S
2012-01-26 4S
2012-01-26 6S
2012-01-26 5S
2012-01-26 3S
MM
vanha
January 25, 2012 14:00
Suurahu (Suurranna) rannaniidu raadajad esimest päeva ametis. Tulid alles õhtul pimedas kella kaheksa ajal tagasi. Plaanis Suurrahu ja Stebeli komandopunkti tagune rand roost ja kadakavõsast puhtaks teha ning ära hekseldada. Edasine püsihooldus jääb juba erefordide hooleks.
Tuletornilinnakus suured lammutustööd käimas. Kaks suurt lõket õue peal põlemas - mehed üritavad ilma soojaks kütta. Pool meeskonnahoonet juba kõigist põlevast puitmaterjalist tühjaks tehtud.
Meri, kaasa arvatud Sääre laht, mõlemalt poolt lahti, linde palju:
kühmnokk-luik (Cyg olo) 4r 183p
laululuik (Cyg cyg) 2p
sinikael-part (Ana pla) 370p
tuttvart (Ayt ful) 30p
aul (Cla hye) 100p
sõtkas (Buc cla) 70p
väikekoskel (Mer alb) 41p
rohukoskel (Mer ser) 4r
jääkoskel (Mer mer) 8p
hallhaigur (Ard cin) 1p
lauk (Ful atr) 84p
merikotkas (Hal alb) 3p
kõrvukräts (Asi otu) 1p
Lisaks kajakad ja suur hulk väikseid linde.
Tuletornilinnakus suured lammutustööd käimas. Kaks suurt lõket õue peal põlemas - mehed üritavad ilma soojaks kütta. Pool meeskonnahoonet juba kõigist põlevast puitmaterjalist tühjaks tehtud.
Meri, kaasa arvatud Sääre laht, mõlemalt poolt lahti, linde palju:
kühmnokk-luik (Cyg olo) 4r 183p
laululuik (Cyg cyg) 2p
sinikael-part (Ana pla) 370p
tuttvart (Ayt ful) 30p
aul (Cla hye) 100p
sõtkas (Buc cla) 70p
väikekoskel (Mer alb) 41p
rohukoskel (Mer ser) 4r
jääkoskel (Mer mer) 8p
hallhaigur (Ard cin) 1p
lauk (Ful atr) 84p
merikotkas (Hal alb) 3p
kõrvukräts (Asi otu) 1p
Lisaks kajakad ja suur hulk väikseid linde.
Henkilöt: Mati Martinson
2012-01-25 1S
MM
vanha
January 24, 2012 14:00
Täna sadas lund.
Talviseid metsvinte (Fri coe) 5p, põhjavinte (Fri mon) 10p, välja-loorkull (Cir cya) 1p.
Õhtuks saabusid Suurrahu rannaniidu hooldajad oma masinapargiga.
Talviseid metsvinte (Fri coe) 5p, põhjavinte (Fri mon) 10p, välja-loorkull (Cir cya) 1p.
Õhtuks saabusid Suurrahu rannaniidu hooldajad oma masinapargiga.
Henkilöt: Mati Martinson
2012-01-24 1Ss
MM
vanha
January 23, 2012 14:00
Viis nõmmelõokest endiselt kevadet ootamas - tea, kas peavad vastu. Niikaua kui maa siin Sõrves veel paljas, pole häda midagi. Sääre laht ka alles lahti - laugud, pardid, vardid saavad hakkama.
Henkilöt: Mati Martinson
2012-01-23 1S
MM
vanha
January 22, 2012 14:00
Ainar on sügise läbi vareseid hea ja paremaga poputanud, nüüd saime viimaks kotkad käima. Neid oli lausa kolm tükki. Eile sai teine tunnelivarjendi "laskepesa" kalda äärde ära ujutatud ja toit aakrikuplatsi neemenuki peale.
Muudest lindudest:
lauk (Ful atr) 70p
nõmmelõoke (Lul arb) 5p
künnivares (Cor fru) 1p
Muudest lindudest:
lauk (Ful atr) 70p
nõmmelõoke (Lul arb) 5p
künnivares (Cor fru) 1p
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2012-01-21 1S
2012-01-21 2S
2012-01-21 3S
2012-01-21 4S
2012-01-21 5S
MM
vanha
January 21, 2012 14:00
Tänaseid linde:
kühmnokk-luik (Cyg olo) 150
sinikael-part (Ana pla) 330
tuttvart (Ayt ful) 20
merivart (Aut mar) 5
väikekoskel (Mer alb) 17
kormoran (Pha car) 2
hallhaigus (Ard cin) 1
lauk (Ful atr) 30
nõmmelõoke (Lul arb) 1
kühmnokk-luik (Cyg olo) 150
sinikael-part (Ana pla) 330
tuttvart (Ayt ful) 20
merivart (Aut mar) 5
väikekoskel (Mer alb) 17
kormoran (Pha car) 2
hallhaigus (Ard cin) 1
lauk (Ful atr) 30
nõmmelõoke (Lul arb) 1
Henkilöt: Mati Martinson
MM
vanha
January 20, 2012 14:00
Jahimehed käisid täna hundu jälgi otsimas, kuid keda pole, on hundu ise. Neid ei saagi enam leida, see ootab järgmist vana kuu neljapäeva ööd. Sest ju see ikka üks libahunt oli ja veel seda ohtlikumat sugu. Nüüd on küsimus, et kes käib Sõrves libahunti jooksmas? Eriti suurt valikut ei saa olla.
Et libahuntide kohta natuke selgust saada, võtaks appi Ilmar Rootsi elutöö Tuli susi soovikusta. Selle järgi tuleb välja, et libahundiks käimist oli siin palju ja et Liivimaad hakati lausa libahuntide kodumaaks pidama. Neid jälitati ja neile tehti isegi ajujahte. Tabamise järel ootas muidugi tuleriit...
Kuidas saada libahundiks?
Peale selle, et nõid võis ühe inimese libaks moondada, tundis rahvas võtteid ja salasõnu, kuidas ennast ise selleks muundada. Tuntuim viis nii eestlastel kui germaani, slaavi ja teistel rahvastel oli endale hundinaha pealevõtmine ja vastavate võlusõnade lausumine. Lisaks sellele on tuntud ka järgmised moodused:
a) lasta kolm korda üle pea uperpalli (Karja),
b) joosta vastupäeva kolm korda ümber kivi (Tori),
c) roomata kolm korda puu juure alt läbi (Käina),
d) käia neljakäpakil kolm korda ümber kivi (Vigala),
e) käia vanal kuul kolmel neljapäeva ööl kivi peal (Tori),
g) ronida tagurpidi kolmel neljapäeva õhtul kõvera puu alt läbi (Suure-Jaani) jne.
Kõiki neid toiminguid pidi saatma vastavad sõnad, nagu:
Niibes, naabes, nahk pääle, kiibes, kaabes, kõrvad pähe, siibes, saabes, saba taha! või
Niuh, nauh, nahk selga, kuih, kauh, karvad peale, siuh, sauh, saba taha!
Et libahundist jälle inimeseks saada, tuli teha sama toiming, kuid vastupidises suunas joosta jälle kolm korda ümber kivi, kuid päripäeva, või käia neljakäpukil kolm korda ümber kivi, kuid tagurpidi ja ikka sõnadega: Siuh, sauh, saba tagant, kiuh, kauh, karvad pealt, niuh, nauh, nahk seljast! Lähevad need sõnad meelest, ei saagi enam inimeseks tagasi, jäädki hundiks.
Et libahuntide kohta natuke selgust saada, võtaks appi Ilmar Rootsi elutöö Tuli susi soovikusta. Selle järgi tuleb välja, et libahundiks käimist oli siin palju ja et Liivimaad hakati lausa libahuntide kodumaaks pidama. Neid jälitati ja neile tehti isegi ajujahte. Tabamise järel ootas muidugi tuleriit...
Kuidas saada libahundiks?
Peale selle, et nõid võis ühe inimese libaks moondada, tundis rahvas võtteid ja salasõnu, kuidas ennast ise selleks muundada. Tuntuim viis nii eestlastel kui germaani, slaavi ja teistel rahvastel oli endale hundinaha pealevõtmine ja vastavate võlusõnade lausumine. Lisaks sellele on tuntud ka järgmised moodused:
a) lasta kolm korda üle pea uperpalli (Karja),
b) joosta vastupäeva kolm korda ümber kivi (Tori),
c) roomata kolm korda puu juure alt läbi (Käina),
d) käia neljakäpakil kolm korda ümber kivi (Vigala),
e) käia vanal kuul kolmel neljapäeva ööl kivi peal (Tori),
g) ronida tagurpidi kolmel neljapäeva õhtul kõvera puu alt läbi (Suure-Jaani) jne.
Kõiki neid toiminguid pidi saatma vastavad sõnad, nagu:
Niibes, naabes, nahk pääle, kiibes, kaabes, kõrvad pähe, siibes, saabes, saba taha! või
Niuh, nauh, nahk selga, kuih, kauh, karvad peale, siuh, sauh, saba taha!
Et libahundist jälle inimeseks saada, tuli teha sama toiming, kuid vastupidises suunas joosta jälle kolm korda ümber kivi, kuid päripäeva, või käia neljakäpukil kolm korda ümber kivi, kuid tagurpidi ja ikka sõnadega: Siuh, sauh, saba tagant, kiuh, kauh, karvad pealt, niuh, nauh, nahk seljast! Lähevad need sõnad meelest, ei saagi enam inimeseks tagasi, jäädki hundiks.
Henkilöt: Mati Martinson