Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
MM
vanha
January 5, 2014 14:00
Seppo Ekelund Ölandilt saatis Abberburgi kohta sellist infot. Tekst on ladina keeles, kes oskab, tõlgib ära. Ise üritasin teksti google tõlke abil eesti keelde ringi panna, kuid google ei ole just kõige parem ladina keele tundja.
Henkilöt: Mati Martinson
2014-01-05 Abberburg 1
2014-01-05 Abberburg 2
MM
vanha
January 4, 2014 14:00
Niikaua kui linnumaailmas vaikus, pisike ülevaade Sääre küla tuulikutest ja kõrtsidest. Sääre külas on olnud kokku neli tuulikut ja Sääre mõisal kaks kõrtsi - Sääre ja Maantee kõrts. Viies tuulik jäi veidi Sääre küla piiridest välja Maanteeküla poole ja asus Maanetee kõrtsi juures. Mõlemad kõrtsid olid mõisa omad, kuid tuulikud olid nii Sääre mõisal kui hakkajamatel talumeestel.
Sääre kõrtsmikuks oli Konstantin Hulkjad, elades seal oma naise ja kolme tütrega. Kõrts ise jäi esimese maailmasõja ajal patareide ehitusele jalgu. Maantee kõrts oli samuti Sääre mõisa oma, asus mõisast väheke edasi Maanteekülla (tookord Mõisakülla) viiva tee ääres. Viimaseks kõrtsmikuks oli Rannamardi Aleksi (Aleksander Eisti) vanaisa Julius Eist. Karustel nn. Stebeli patarei taga elanud Rannamardi Aleks läks ise sõja ajal 17-aastaselt Rootsi ja elab praegu Ameerikas.
Järjekordselt tuleb välja, et ei ole midagi uut siin päikese all. Kõik need keldrikohvikud ja paargud ja simmanihooned on juba olemas olnud, ainult natukese teise nimega. Ka tuulikud on uuesti püsti aetud, ainult et ühed jahvatasid vilja, teised jahvatavad tuult...
Sääre kõrtsmikuks oli Konstantin Hulkjad, elades seal oma naise ja kolme tütrega. Kõrts ise jäi esimese maailmasõja ajal patareide ehitusele jalgu. Maantee kõrts oli samuti Sääre mõisa oma, asus mõisast väheke edasi Maanteekülla (tookord Mõisakülla) viiva tee ääres. Viimaseks kõrtsmikuks oli Rannamardi Aleksi (Aleksander Eisti) vanaisa Julius Eist. Karustel nn. Stebeli patarei taga elanud Rannamardi Aleks läks ise sõja ajal 17-aastaselt Rootsi ja elab praegu Ameerikas.
Järjekordselt tuleb välja, et ei ole midagi uut siin päikese all. Kõik need keldrikohvikud ja paargud ja simmanihooned on juba olemas olnud, ainult natukese teise nimega. Ka tuulikud on uuesti püsti aetud, ainult et ühed jahvatasid vilja, teised jahvatavad tuult...
Henkilöt: Mati Martinson
2014-01-04 1 1792
2014-01-04 2 1792
2014-01-04 3 1792
2014-01-04 4 1885-1887
2014-01-04 5 1918
MM
vanha
January 3, 2014 14:00
Linnud on talve ootuses paigal. Luiged veel ei rända, lagled näksivad endiselt muru ja ootavad kevadet. Kui külmetama hakkab, küll siis liikumiseks lahti läheb.
Kaartidest panen sedakorda vanad Liivimaa kaardid, millel müstiline Abberburg peal. Aastanumber tähistab kaardi ilmumise aastat. Algselt näitab Saaremaal olevat kolm linnust:
Sonneburg (praegune Maasi linnus) - oli orduvägede peakants peale Pöide linnuse mahalõhkumist 1343. a. Jüriöö ülestõusu ajal, Arensburg (praegune Kuressaare) oli piiskopilinnus ja Abberburg - müstiline linnus või kohanimi, mille olemasolust suurt midagi ei teata.
Abberburg on algul linnuse märgiga, pärast taandub ainult asustatud punktiks. Vanadele Liivimaa kaartidele on ta peale märgitud, peale Põhjasõda on juba uued kohanimed ja Abberburgi enam ei leia. Ometi oli ta kunagi kaartidele kantud. Just Abberburgist tasuks otsida kadunud taanlaste linnust 1222.
Laias laastus on üldistus selline - taani ajal märgiti Abberburg linnusena, rootsi ajal asustatud punktina ja peale Põhjasõda vene ajal kadus hoopis ära.
Kaartidest panen sedakorda vanad Liivimaa kaardid, millel müstiline Abberburg peal. Aastanumber tähistab kaardi ilmumise aastat. Algselt näitab Saaremaal olevat kolm linnust:
Sonneburg (praegune Maasi linnus) - oli orduvägede peakants peale Pöide linnuse mahalõhkumist 1343. a. Jüriöö ülestõusu ajal, Arensburg (praegune Kuressaare) oli piiskopilinnus ja Abberburg - müstiline linnus või kohanimi, mille olemasolust suurt midagi ei teata.
Abberburg on algul linnuse märgiga, pärast taandub ainult asustatud punktiks. Vanadele Liivimaa kaartidele on ta peale märgitud, peale Põhjasõda on juba uued kohanimed ja Abberburgi enam ei leia. Ometi oli ta kunagi kaartidele kantud. Just Abberburgist tasuks otsida kadunud taanlaste linnust 1222.
Laias laastus on üldistus selline - taani ajal märgiti Abberburg linnusena, rootsi ajal asustatud punktina ja peale Põhjasõda vene ajal kadus hoopis ära.
Henkilöt: Mati Martinson
2014-01-03 1 1574
2014-01-03 2 1627
2014-01-03 3 1630
2014-01-03 4 1663
2014-01-03 5 1698
2014-01-03 8 1711
2014-01-03 6 1749
2014-01-03 6 1711-1750
2014-01-03 9 1680
2014-01-03 10 1705
2014-01-03 7 1756
MM
vanha
January 2, 2014 14:00
Vana rootslaste kants (Alte Schwedische Schanze) ei andnud rahu. Uue aasta esimesel ööl kui enamus rahvast pidu pani, sai ajaratast tagasi keeratud (see käib sellise suure vändaga) ja väheke jälle kolamas käidud. Pisut mõttetööd, kaartide kõrvutamist ja hommikuks kell kaheksa oli rootslaste kantsi asupaik olemas.
Täna sai huvilised poisid kampa võetud ja Soela ekspedtsioon ära tehtud. Koht tuli üsna kergesti kätte, kuid tulemused ei vastanud ootustele. Aeg on oma töö teinud ja kantsi vallid mitte-eriti kergesti äratuntavaks kulutanud. Kantsi ehitusmaterjaliks said olla ainult kruusa- ja liivavallid ning palktara. Igasugune kivimaterjal, millest midagi asjalikumat ehitada saaks, sealkandis puudub - ainult paljas liiv. Selsamal põhjusel ei saanuks ka Taanlaste 1222. aasta linnus Soelas olla, kuna Liivimaa kroonika järgi alustasid nad kivilinnuse ehitamist. Aga millest nad ehitasid kui Soela piirkonnas kive ei ole. Lühikese ajaga linnusejagu kive kaugelt kohale vedada poleks nad jõudnud.
Rootslaste kants ise on ehitatud arvatavasti 17. sajandil kas Kalmari sõja ajal kui rootslastel käis taanlastega võimuvõitlus saarte pärast või juba hiljem rootsi ajal vahipostina Soela väina üle.
Olemas ta oli, loodan ehk nüüd mõni ajaloolane tegelikult rootslaste kantsi, mitte taanlaste 1222. aastal ehitatud linnuse vastu huvi tundma hakkab. Kahju ainult, et üks soomlane on omale suvila sinna platsi keskele ehitanud. Kui ta ise ka teaks, millise portsu otsas ta oma suvilaga asub.
Rahvasuus levinud "Soela linna" ja "Vana linna" legendil tundub siiski alus olevat, kuigi uurijad vastupidist väidavad. Legend on saja aasta jooksul kaardile kantud.
Täna sai huvilised poisid kampa võetud ja Soela ekspedtsioon ära tehtud. Koht tuli üsna kergesti kätte, kuid tulemused ei vastanud ootustele. Aeg on oma töö teinud ja kantsi vallid mitte-eriti kergesti äratuntavaks kulutanud. Kantsi ehitusmaterjaliks said olla ainult kruusa- ja liivavallid ning palktara. Igasugune kivimaterjal, millest midagi asjalikumat ehitada saaks, sealkandis puudub - ainult paljas liiv. Selsamal põhjusel ei saanuks ka Taanlaste 1222. aasta linnus Soelas olla, kuna Liivimaa kroonika järgi alustasid nad kivilinnuse ehitamist. Aga millest nad ehitasid kui Soela piirkonnas kive ei ole. Lühikese ajaga linnusejagu kive kaugelt kohale vedada poleks nad jõudnud.
Rootslaste kants ise on ehitatud arvatavasti 17. sajandil kas Kalmari sõja ajal kui rootslastel käis taanlastega võimuvõitlus saarte pärast või juba hiljem rootsi ajal vahipostina Soela väina üle.
Olemas ta oli, loodan ehk nüüd mõni ajaloolane tegelikult rootslaste kantsi, mitte taanlaste 1222. aastal ehitatud linnuse vastu huvi tundma hakkab. Kahju ainult, et üks soomlane on omale suvila sinna platsi keskele ehitanud. Kui ta ise ka teaks, millise portsu otsas ta oma suvilaga asub.
Rahvasuus levinud "Soela linna" ja "Vana linna" legendil tundub siiski alus olevat, kuigi uurijad vastupidist väidavad. Legend on saja aasta jooksul kaardile kantud.
Henkilöt: Mati Martinson
2014-01-02 1 1823 Soela
2014-01-02 2S
2014-01-02 3S
2014-01-02 4S
2014-01-02 5S
MM
vanha
December 31, 2013 14:00
Selleks korraks sai aasta läbi. Laoküla rahvale, kes sedakorda sinna aastavahetust vastu võtma läksid, meeldetuletuseks, ärge siis oma paugutamistega liiga kõvasti lärmi tehke, muidu ärkavad sipelgad üles ja meile ei tulegi uus aasta!
Austraalia pärismaalaste uskumuse kohaselt elavad maa all rohelised sipelgad, kes näevad meid unes. Kui nüüd maaga hooletult ja lärmakalt ringi käia, ärkavad sipelgad üles ja meid ei olegi enam.
Austraalia pärismaalaste uskumuse kohaselt elavad maa all rohelised sipelgad, kes näevad meid unes. Kui nüüd maaga hooletult ja lärmakalt ringi käia, ärkavad sipelgad üles ja meid ei olegi enam.
Henkilöt: Mati Martinson, Martin Silts
2013-12-31 1Ss
2013-12-31 2Ss
MM
vanha
December 30, 2013 14:00
Vahepeal üks teema Sõrve lubjaahjudest. Sõrves suuri paemurde ei olnud. Ehituseks ja lubjapõletuseks vajalik materjal saadi otse rannast. Seepärast paiknevad ka lubjaahjud piki randa. Ohessaare pangalt kuni Sääreni võib kokku lugeda 14 lubjaahju. Neist Ohessaare panga astangul olevat kahte lubjaahju, mille torm välja uhtus ja Säärel ilmajaama ja paargu vahel rannaastangu sees näha olevat kahte lubjaahju ma kaartide pealt ei leidnud. Küll aga on nad mingil määral looduses äratuntavad, kuni meri oma töö teeb.
Henkilöt: Mati Martinson
2013-12-30 1 1792 Loode Lubjaahjud
2013-12-30 1 Loode
1800 Loode Pitsere Nina
2013-12-30 2 1792 Tammuna Pulga Rahu
2013-12-30 3
2013-12-30 4
2013-12-30 5
2013-12-30 6
2013-12-30 7 1900 Saare Lubjaahjud
MM
vanha
December 29, 2013 14:00
Jõuluhaned endiselt paigal. Kokku on neid viis. Pügavad majaka all muru ja on omadega üsna rahul. Kevadeni on veel aega ja paar kuud tuleb ikka talve ka ära.
Henkilöt: Mati Martinson
2013-12-29 1S
2013-12-29 2S
2013-12-29 3Ss
2013-12-29 4S
MM
vanha
December 28, 2013 14:00
Kadunud Soela linnus on leitud! Kirjandusest leiab Sola linnuse kohta selliseid andmeid:
1206 üritasid taanlased kuningas Valdemar II ja Lundi peapiiskopi Andrease juhtimisel Saaremaal kanda kinnitada. Selleks ehitasid nad oma tarbeks ka puust linnuse. Kui aga kuningas ja suurem osa sõjaväest pidi lahkuma, siis ei leidunud taanlaste hulgas mehi, kes oleks julgenud jääda talveks puust linnusesse. Enne lahkumist põletasid taanlased oma puust linnuse maha. Asukoht teadmata.
Teine taanlaste üritus Saaremaal kanda kinnitada oli 1222. aastal. Samal ajal toimus taanlaste poolt ka Põhja-Eesti vallutamine.
Kuningas Valdemar II maabus koos oma nõo Ortamünde krahvi Albertiga suure sõjaväe saatel Saaremaale ja alustas siin kivilinnuse ehitamist. Viinud lõpule linnuse müüride püstitamise, lahkus kuningas Valdemar Saaremaalt, jättes kohale tugevajõulise meeskonna, kes pidi hoidma saarlasi alluvuses. Saarlased asusid aga kuninga ja seega vist suuremate väesalkade lahkumise järel kohe piirama äsjavalminud linnust ja käsutasid selleks endale ka läänlasi appi. Varbolaste juures nähtud viskemasina eeskujul, millise masina taanlased olid andnud varbolastele kui oma alamatele, ehitasid saarlased 17 sellist masinat. Viis päeva heitsid nad nende masinatega vahetpidamata suuri kive linnusesse ja sünnitasid taanlastele, kes kuhugile varjule ei pääsenud, sest linnuse siseehitused olid lõpetamata, suuri kahjusid. Kuigi taanlaste ammukütid ründavaid saarlasi linnusest esialgu teatud kauguses suutsid hoida, oli nende, s. o. taanlaste seisund siiski lootusetu ja nad alistusid. Meeskonnale, peale pantvangiks võetud 7 taanlase ja piiskop Alberti venna Teodoriku, lubati takistamatult lahkuda. Siis hävitasid saarlased linnuse, nii et pole jäänud kivi kivi peale, ja teatasid oma võidust mandrieestlastele. Nad kutsusid neid üles ära heitma taanlaste iket ja hävitama kristlasi, ja õpetasid neid ehitama viskemasinaid ning teisi sõjariistu.
Otsides saarlaste poolt hävitatud taanlaste linnuse asukohta, on vanemad uurijad peatunud Soela küla läheduses oleva, rahvasuus Soela linna ja Vana linna nime all tuntud künkal. Veel mõnekümne aasta eest (1934) võinud künka lähemal vaatlemisel märgata linnuse omaaegset kuju, müüride suundi jne.
(Koguteos Saaremaa 1934)
Tegelikult asus selle legendaarse "Soela linna" või "Vana linna" kohal hoopis rootslaste kants, mitte taanlaste linnus. Kahjuks see rootslaste kants ühegi tänapäevase muinsuskaitse objektina ei eksisteeri. Seda ei ole Saaremaa ajaloo jaoks üldse olemas ja tänapäevane ajalugu tunnistab "Soela linna" legendi valeks!
1206 üritasid taanlased kuningas Valdemar II ja Lundi peapiiskopi Andrease juhtimisel Saaremaal kanda kinnitada. Selleks ehitasid nad oma tarbeks ka puust linnuse. Kui aga kuningas ja suurem osa sõjaväest pidi lahkuma, siis ei leidunud taanlaste hulgas mehi, kes oleks julgenud jääda talveks puust linnusesse. Enne lahkumist põletasid taanlased oma puust linnuse maha. Asukoht teadmata.
Teine taanlaste üritus Saaremaal kanda kinnitada oli 1222. aastal. Samal ajal toimus taanlaste poolt ka Põhja-Eesti vallutamine.
Kuningas Valdemar II maabus koos oma nõo Ortamünde krahvi Albertiga suure sõjaväe saatel Saaremaale ja alustas siin kivilinnuse ehitamist. Viinud lõpule linnuse müüride püstitamise, lahkus kuningas Valdemar Saaremaalt, jättes kohale tugevajõulise meeskonna, kes pidi hoidma saarlasi alluvuses. Saarlased asusid aga kuninga ja seega vist suuremate väesalkade lahkumise järel kohe piirama äsjavalminud linnust ja käsutasid selleks endale ka läänlasi appi. Varbolaste juures nähtud viskemasina eeskujul, millise masina taanlased olid andnud varbolastele kui oma alamatele, ehitasid saarlased 17 sellist masinat. Viis päeva heitsid nad nende masinatega vahetpidamata suuri kive linnusesse ja sünnitasid taanlastele, kes kuhugile varjule ei pääsenud, sest linnuse siseehitused olid lõpetamata, suuri kahjusid. Kuigi taanlaste ammukütid ründavaid saarlasi linnusest esialgu teatud kauguses suutsid hoida, oli nende, s. o. taanlaste seisund siiski lootusetu ja nad alistusid. Meeskonnale, peale pantvangiks võetud 7 taanlase ja piiskop Alberti venna Teodoriku, lubati takistamatult lahkuda. Siis hävitasid saarlased linnuse, nii et pole jäänud kivi kivi peale, ja teatasid oma võidust mandrieestlastele. Nad kutsusid neid üles ära heitma taanlaste iket ja hävitama kristlasi, ja õpetasid neid ehitama viskemasinaid ning teisi sõjariistu.
Otsides saarlaste poolt hävitatud taanlaste linnuse asukohta, on vanemad uurijad peatunud Soela küla läheduses oleva, rahvasuus Soela linna ja Vana linna nime all tuntud künkal. Veel mõnekümne aasta eest (1934) võinud künka lähemal vaatlemisel märgata linnuse omaaegset kuju, müüride suundi jne.
(Koguteos Saaremaa 1934)
Tegelikult asus selle legendaarse "Soela linna" või "Vana linna" kohal hoopis rootslaste kants, mitte taanlaste linnus. Kahjuks see rootslaste kants ühegi tänapäevase muinsuskaitse objektina ei eksisteeri. Seda ei ole Saaremaa ajaloo jaoks üldse olemas ja tänapäevane ajalugu tunnistab "Soela linna" legendi valeks!
Henkilöt: Mati Martinson
2013-12-28 1782 Soela Linnus 2
2013-12-28 18. Saj. Ii Pool
2013-12-28 1793 Soela Linnus 800
2013-12-28 1798 Soela Linnus 2 800
2013-12-28 1798 Soela Linnus 800
1803 Soela Linnus
2013-12-28 1823 Soela Linnus 800
2013-12-28 1856 Soela Linnus 800
2013-12-28 1861 Soela Linnus 800
1903 Soela Kabel 800
1915 Kabel 800
1918 Kabel Saksa Armeekaart 800
MM
vanha
December 27, 2013 14:00
Veel üks unetu öö ajaratast tagasi keerates. Saaremaa kadunud ajalgu oli ka kunagi olemas, aga tänapäev ei taha seda enam mäletada.
Üheks huvitavamaks tolleaegseks tehnikasaavutuseks olid vesiveskid ja neid oli Saaremaal üllatavalt palju - 1798. aastal koguni 28 tükki, ainult Muhus puudus. Sõrve poolsaarel oli vesiveski märgitud Läbarasse. Hiljem oli see veel Mäebe rannaastangul olemas. Aga kui palju me nendest asjadest tänapäeval üldse enam teame...
<< Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all! Või on midagi, mille kohta võiks öelda: "Vaata, see on uus?" Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid! Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem! >>
Koguja 1:9-11
Üheks huvitavamaks tolleaegseks tehnikasaavutuseks olid vesiveskid ja neid oli Saaremaal üllatavalt palju - 1798. aastal koguni 28 tükki, ainult Muhus puudus. Sõrve poolsaarel oli vesiveski märgitud Läbarasse. Hiljem oli see veel Mäebe rannaastangul olemas. Aga kui palju me nendest asjadest tänapäeval üldse enam teame...
<< Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all! Või on midagi, mille kohta võiks öelda: "Vaata, see on uus?" Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid! Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem! >>
Koguja 1:9-11
Henkilöt: Mati Martinson
Rumma Vesiveski 1920 2A 800
Rumma Vesiveski 1920 4A 800
Mahkse Vesiveski 1 1789 800
Mahkse Vesiveski 2 1789 800
Kaarma 1798 800
Kaarma 1856 800
Saaremaa 1798 Vesiveskid 800 2
S6Rve 1798 800 2
MM
vanha
December 26, 2013 14:00
Vahepeal sai ajaratast väheke tagasi keeratud ja rändamas käidud. Kolasin Sõrvemaa mõisad läbi ja teen siin pisike ülevaate. Väikesed karjamõisad olid veel Kaunispe ja Kargi mõisal, kuid neid ei hakka eraldi välja tooma.
Niimoodi läbi mitme sajandi rännates tundub saabuv aastavahetus nii tühine asi olevat, et selle peale ei maksaks küll pauku raisata.
Niimoodi läbi mitme sajandi rännates tundub saabuv aastavahetus nii tühine asi olevat, et selle peale ei maksaks küll pauku raisata.
Henkilöt: Mati Martinson
Saare M6Is 1792 800
M6Ntu M6Is 1887 800
P6Dra M6Is 1887 800
Koltsi 1780 800
Maebe M6Is 1800
Torgu Riigim6Is 1791 800
Kargi M6Is 1800 800
Kaunispe Mois 1780 800
Kaunispe M6Is 1792 800
Tiinuse M6Is 1791
L6O Mois 1791 800
Jamaja Kirikum6Is 1800 800
Ansekyla Kirikum6Is 1791 800
Kakkaauka 18. Saj. L6Pp 800