Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
MM
vanha
December 30, 2014 14:00
Lumi sulab, talv sai selleks korraks läbi.
Henkilöt: Mati Martinson, Martin Silts
2014-12-30 1S
MM
vanha
December 29, 2014 14:00
Kes veel lund tellib, tuleb ise rookima! Õnneks Sõrves lund vähem kui mujal. Lindudest punarind (Eri rub) 1p, metsvint (Fri coe) 2p.
Henkilöt: Mati Martinson, Martin Silts
2014-12-29 1S
2014-12-29 2S
MM
vanha
December 28, 2014 14:00
Ainar käis kotkaid lugemas - kokku 10 kotkast, neli rõngastega. Muudest lindudest punarind (Eri rub) 1p, hoburästas (Tur vis) 1p. Luiged ka rändasid.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
2014-12-28 1S
2014-12-28 2S
2014-12-28 3S
2014-12-28 4S
2014-12-28 5S
2014-12-28 6S
MM
vanha
December 26, 2014 14:00
Maris ja Allar käisid jõuluretkel.
Lindudest kaks kaelustuvi ja pekimänsak endiselt paigal.
Lindudest kaks kaelustuvi ja pekimänsak endiselt paigal.
Henkilöt: Allar Liiv, Mati Martinson, Maris Sepp
2014-12-26 1
2014-12-26 2
2014-12-26 3
MM
vanha
December 25, 2014 14:00
Vahepeal sai Karliga koos Sääre sadamat avastatud. Vana sadam on merepõhjas täiesti olemas, kuid küsimusi on tekitanud, kas sadam asus Sõrve sääre tipus ida- või läänepoolsel küljel. Kirjanduse põhjal rajati Sääre sadam I Maailmasõja kaitserajatisi ehitades 1916-1917. aastal ida poole. Samal ajal ehitati ka Mõntu sadam, raudtee, mis ühendas Mõntu ja Sääre sadamat ning mille harud viisid patareide juurde ja tagavaraladudesse praeguse nn. Stebeli patarei juures. Vesilennukite baas rajati Läbarasse ja Sääre lahele. Sääre lahel on säilinud vesilennukite jaoks ehitatud pikad kivimuulide read.
Käsikirjaline teos Lääne-Eesti ranniku ja saarte militariseerimine a. 1914-1917 kirjutab Sääre sadama rajamisest niimoodi:
Seoses rannapatarei nr. 43 ehitamisega, rajati Sõrve tuletorni juurde, Sõrve sääre Riia lahe poolsele küljele, kõigiti korralik sadamasild. Siin said silduda pargased ja väiksemad laevad, millised varustasid ehitusi ehitusmaterjalidega. Siin toimetati pargastelt maale ka suurekaalulised rannapatarei detailid, millised lohistati montaaþiplatsidele. Sadamasillale ehitati ka kitsarööpmelise raudteeharu, milline oli ühenatud ülejäänud Sõrve poolsaare lõunaosa raudteevõrguga.
Kuid vanad fotod näitavad sadamakai asumist hoopis läänepoolsel küljel. Sõrve sääre viimane neem on üle kaipalkide lääne poole ära nihkunud ja sadama jäänused asuvad nüüdseks Liivi lahe poolsel küljel, kust torm aeg-ajal palke lahti kangutab. Samas on ida pool veel üks suurte kivide rida, mis võis olla seesamune Riia lahe poolne sadam, teine fotodel nähaolev sadamasild asus lääne pool ja raudtee võis tulla kahe sadamakai vahele.
Käsikirjaline teos Lääne-Eesti ranniku ja saarte militariseerimine a. 1914-1917 kirjutab Sääre sadama rajamisest niimoodi:
Seoses rannapatarei nr. 43 ehitamisega, rajati Sõrve tuletorni juurde, Sõrve sääre Riia lahe poolsele küljele, kõigiti korralik sadamasild. Siin said silduda pargased ja väiksemad laevad, millised varustasid ehitusi ehitusmaterjalidega. Siin toimetati pargastelt maale ka suurekaalulised rannapatarei detailid, millised lohistati montaaþiplatsidele. Sadamasillale ehitati ka kitsarööpmelise raudteeharu, milline oli ühenatud ülejäänud Sõrve poolsaare lõunaosa raudteevõrguga.
Kuid vanad fotod näitavad sadamakai asumist hoopis läänepoolsel küljel. Sõrve sääre viimane neem on üle kaipalkide lääne poole ära nihkunud ja sadama jäänused asuvad nüüdseks Liivi lahe poolsel küljel, kust torm aeg-ajal palke lahti kangutab. Samas on ida pool veel üks suurte kivide rida, mis võis olla seesamune Riia lahe poolne sadam, teine fotodel nähaolev sadamasild asus lääne pool ja raudtee võis tulla kahe sadamakai vahele.
Henkilöt: Allar Liiv, Mati Martinson, Karl Eik Rebane, Maris Sepp
2014-12-25 1
2014-12-25 2
2014-12-25 3
2014-12-25 4
2014-12-25 5
2014-12-25 6
2014-12-25 7S
2014-12-25 8S
MM
vanha
December 20, 2014 14:00
Täna käisid UFO-d külas.
Henkilöt: Mati Martinson
2014-12-20 1
2014-12-20 2
2014-12-20 3
MM
vanha
December 19, 2014 14:00
Valmari teise päeva mänsakupildid. Ei jäänud esimese päeva piltidega päris rahule, tuli täna uuesti.
Henkilöt: Mati Martinson, Valmar Valdmann
Lajimäärä: 1
2014-12-19 1A
2014-12-19 3A
2014-12-19 4A
2014-12-19 5A
2014-12-19 2A
MM
vanha
December 18, 2014 14:00
Valmar käis meie mänsakul külas.
Henkilöt: Mati Martinson, Valmar Valdmann
2014-12-18 1
MM
vanha
December 17, 2014 14:00
Mõned päevad tagasi sai Mõntus Ekesparrede hauakabeli juures koos Ainariga käidud ja küünlad põlema pandud, kolmas küünal oli Karli eest. Oleme seda ikka igal aastal teinud - ju meil on selleks põhjust. Hauaplaat oli aja jooksul väheke tuhmunud. Käisin seda nüüd puhtaks pesemas, vett sa ärakuivanud Mõntu allikast. Kustunud küünlad panin uuesti põlema.
Hauakabeli lasi vana Ekesparre ehitada oma naisele, kes poja Harry sünnitamisel sünnitusjärgsete tüsistuste tõttu 1880. aastal suri. Maetud on sinna kabelisse veel tema poeg Harry (1916), tütar Elisabeth (1930) ja landmarssal Oskar Arkadius Otto von Ekesparre ise (1925).
Foto järgi võttes ja kirjandusele tuginedes on kabel olnud dolomiidist, ka kabelit ümbritsev aed tundub olevat dolomiitplokkidest. Ainult kabeli vundament oli raudkividest.
Aastal 1880 sai kogu see dolomiidist ehitus olla tellitud Kuigu paemurrust vana Kuiguaugu Kusta ehk Kustaw Martinsoni (1834-1904) käest. Tolleaegset käsitsitööd arvestades oli töömaht dolomiitplokkide väljatahumisel üsna suur, ehitusmaterjal tuli kohale transportida ja töömehed said hulka tööd.
Eldur Seegeli kirjapandule tuginedes oli II Maailmasõja ajal kabel veel alles, kuid uks lõhutud ja põrand risu täis. Müürid kadusid järgmise kümne aasta jooksul. Arvatakse, et töödeldud dolomiitplokkidest seinad lõhuti sõjaväelaste poolt, kes vedasid plokid lähedaloleva Mõntu sadama juurde ehitusmaterjaliks. Sellest memoriaalehitusest on kruusakarjääri lõunaserval säilinud paar tardkividest vundamendi jäänust. Isegi puusärke varjanud hauakamber on kunagi ilmselt ekskavaatori kopaga segi tõmmatud.
Juba mitmed aastad tagasi sai Ekesparrede hauakabel, niipalju kui sellest veel järel oli, korrastatud ja 2006. aastal paigaldati sinna mälestustahvel. Nüüdseks tungib kruusakarjäär jälle peale, hulk metsa on maha võetud ja pinnas kooritud. Niipalju saime kunagi kokkuleppele, et kabeliosa jääb karjääri laiendamisel puutumata. Ainult ligipääsuteed oleks sinna vaja.
Harry Ekesparre oli juba noorena alustanud Sõrves fenoloogilisi vaatlusi ja jälginud lindude rännet. Kirjutas mitmeid ornitoloogilisi artikleid Saaremaa ja Sõrve linnustikust Riia Loodusuurijate Ühingu ajakirjas Neue Baltische Waidmannsblätter. Ekesparrede soov oli asutada Mõntu mõisasse Saaremaa bioloogiajaam. Hiljem otsustati siiski Kihelkonna kasuks määravaks sai Vaikade linnuriik. Nüüdseks on Ekesparrede soov täitunud, Sõrve linnujaam töötab ja meil on teinekord põhjust panna sinna kabelisse küünlaid põlema.
Hauakabeli lasi vana Ekesparre ehitada oma naisele, kes poja Harry sünnitamisel sünnitusjärgsete tüsistuste tõttu 1880. aastal suri. Maetud on sinna kabelisse veel tema poeg Harry (1916), tütar Elisabeth (1930) ja landmarssal Oskar Arkadius Otto von Ekesparre ise (1925).
Foto järgi võttes ja kirjandusele tuginedes on kabel olnud dolomiidist, ka kabelit ümbritsev aed tundub olevat dolomiitplokkidest. Ainult kabeli vundament oli raudkividest.
Aastal 1880 sai kogu see dolomiidist ehitus olla tellitud Kuigu paemurrust vana Kuiguaugu Kusta ehk Kustaw Martinsoni (1834-1904) käest. Tolleaegset käsitsitööd arvestades oli töömaht dolomiitplokkide väljatahumisel üsna suur, ehitusmaterjal tuli kohale transportida ja töömehed said hulka tööd.
Eldur Seegeli kirjapandule tuginedes oli II Maailmasõja ajal kabel veel alles, kuid uks lõhutud ja põrand risu täis. Müürid kadusid järgmise kümne aasta jooksul. Arvatakse, et töödeldud dolomiitplokkidest seinad lõhuti sõjaväelaste poolt, kes vedasid plokid lähedaloleva Mõntu sadama juurde ehitusmaterjaliks. Sellest memoriaalehitusest on kruusakarjääri lõunaserval säilinud paar tardkividest vundamendi jäänust. Isegi puusärke varjanud hauakamber on kunagi ilmselt ekskavaatori kopaga segi tõmmatud.
Juba mitmed aastad tagasi sai Ekesparrede hauakabel, niipalju kui sellest veel järel oli, korrastatud ja 2006. aastal paigaldati sinna mälestustahvel. Nüüdseks tungib kruusakarjäär jälle peale, hulk metsa on maha võetud ja pinnas kooritud. Niipalju saime kunagi kokkuleppele, et kabeliosa jääb karjääri laiendamisel puutumata. Ainult ligipääsuteed oleks sinna vaja.
Harry Ekesparre oli juba noorena alustanud Sõrves fenoloogilisi vaatlusi ja jälginud lindude rännet. Kirjutas mitmeid ornitoloogilisi artikleid Saaremaa ja Sõrve linnustikust Riia Loodusuurijate Ühingu ajakirjas Neue Baltische Waidmannsblätter. Ekesparrede soov oli asutada Mõntu mõisasse Saaremaa bioloogiajaam. Hiljem otsustati siiski Kihelkonna kasuks määravaks sai Vaikade linnuriik. Nüüdseks on Ekesparrede soov täitunud, Sõrve linnujaam töötab ja meil on teinekord põhjust panna sinna kabelisse küünlaid põlema.
Henkilöt: Mati Martinson
2014-12-17 1S
2014-12-17 2S
2014-12-17 3S
2014-12-17 4S
2014-12-17 5S
2014-12-17 6
2014-12-17 7A
Uq
vanha
December 16, 2014 14:00
Ilm on oluliselt rahulikum kui eile. Sademeid pole. Alustame Loodes staiamisega. Palju punakurke liikvel, eile arvukalt esinenud krüüslid aga kadunud. Leiame ka eile kadumistriki teinud kiuru üles. Tundub täitsa sookiur olevat. Margus näeb möödalendava merirüdi ja muudest rändsematest lindudest kohtame veel 2 väikekajakat, vainurästast ja punarinda. Jämajas talvituv linavästrik oli ka veel kohal.
Edasi teeme suurema operatsiooni Suurrahus. Lõoke ja kiivitaja hilinejatest olemas. Ei ühtegi neppi. Kahlajad ongi sel reisul olnud üllatavalt harvad, kuigi rand on lahti ja vesi madal. Ehk on linnud veel mujal mõnulemas ja ilm pole piisavalt külm, et hilinenud rändureid randa koondada. Ujuparte on seevastu palju. Suurrahus sebib pardiparves ka kolm kanada laglet ja üle niidu kõlavad Marguse rõõmuhõisked (talvepunkt!). Viimases valguses staiamine meripunkrilt toodab ühe tirgu ja Mati toidulaua peal on mänsak endiselt liha kugistamas. Ka kaelustuvid on veel siin. Meie vaatlused on nähtaval e-Elurikkuse andmebaasis.
Edasi teeme suurema operatsiooni Suurrahus. Lõoke ja kiivitaja hilinejatest olemas. Ei ühtegi neppi. Kahlajad ongi sel reisul olnud üllatavalt harvad, kuigi rand on lahti ja vesi madal. Ehk on linnud veel mujal mõnulemas ja ilm pole piisavalt külm, et hilinenud rändureid randa koondada. Ujuparte on seevastu palju. Suurrahus sebib pardiparves ka kolm kanada laglet ja üle niidu kõlavad Marguse rõõmuhõisked (talvepunkt!). Viimases valguses staiamine meripunkrilt toodab ühe tirgu ja Mati toidulaua peal on mänsak endiselt liha kugistamas. Ka kaelustuvid on veel siin. Meie vaatlused on nähtaval e-Elurikkuse andmebaasis.
Henkilöt: Margus Ots, Triin Kaasiku, Uku Paal
2014 12 16 1
2014 12 16 2
2014 12 16 3