Sõrve

MM

vanha

April 29, 2015 15:00

Lohesurfarid Sääre lahel, kokku kuus. Vesitükil pesitsus juba käib. Uue kaitse-eeskirja järgi, mis loodetavasti lähiajal vastu võetud saab, oleks Sääre lahel lohesurfarite keeld pesitsusajal 1. aprillist kuni 15. juulini. Täna on 29. aprill.

Lindudest Karustel kolm vaenukägu (Upu epo) ja Mässal kaks kaelusrästast (Tur tor).

Henkilöt: Kaius Artimo, Seppo Ekelund, Mati Martinson

Lajimäärä: 104

Parhaat: Vaenukägu (Upu epo)

2015-04-29 1

2015-04-29 3S

2015-04-29 4S

2015-04-29 2

2015-04-29 5

2015-04-29 6

MM

vanha

April 28, 2015 15:00

Äramärkimistväärivad liigid:
suitsupääsuke (Hir rus) 2p
räästapääsuke (Del urb) 1p (saabujana uus liik)
hänilane (Mot fla) 1r (saabujana uus liik)
lepalind (Pho pho) 2p (saabujana uus liik)
kadakatäks (Sax rub) 2p
kivitäks (Oen oen) 30p
mustpea-põõsalind (Syl atr) 1p
lapi tsiitsitaja (Cal lap) 1p (saabujana uus liik).

Henkilöt: Kaius Artimo, Seppo Ekelund, Mati Martinson

Lajimäärä: 92

2015-04-28 1

2015-04-28 2

MM

vanha

April 27, 2015 15:00

Vahepeal tegime Kahtla-Kübassaare ja Koigi raba loenduse. Väikekosklad veel paigal. Mitmed pääsukesed juba kohal, kuigi esimene suitsupääsuke läks kirja 11.04.2015 Kuressaares (Ainar Unus).

Kuressaare Gümnaasiumi 7a käis linnujaamas külas. Asjalik päev mere ääres ja muuseumis.

Uutest liikidest:
väänkael (Jyn tor) 1p
mustpea-põõsalind (Syl atr) 1p
koldvint (Ser ser) 1p.

Henkilöt: Kaius Artimo, Mati Martinson

2015-04-27 1S

2015-04-27 2S

MM

vanha

April 23, 2015 15:00

Veel mereäärseid pilte.

Henkilöt: Kaius Artimo, Mati Martinson

2015-04-23 1S

2015-04-23 2S

2015-04-23 3S

MM

vanha

April 22, 2015 15:00

Väike-lehelind laulis. Kahtla laiul korra juba kuuldud, kuid vahepeal oli pikk paus vahet. Räusk majaka all. Ka mujal varem kuuldud, kuid siin esimesed päevad.

Henkilöt: Kaius Artimo, Mati Martinson

2015-04 22 1S

2015-04 22 2Ss

2015-04 22 3S

2015-04 22 4S

2015-04 22 5S

MM

vanha

April 21, 2015 15:00

Vanapapil on varsti sünnipäev, õigemini koorumispäev, ta saab kakskümmend. Ma olen viisteist aastat linnujaamas olnud, tema väheke kauem. Mina tunnen teda ja ma usun, et tema tunneb mind. Me oleme selle aja jooksul üsna palju kohtunud.

Üks teine rõngastega kotkas oli ka, kes ei ole enne pildile sattunud. Vasakus must E024, paremas sini-valge - 2012. aastal Läänemaal rõngastatud.

Emane roherähn linnujaama õue peal endiselt vilistamas. Ma võin küll vastu vilistada, kuid sellest ei ole kasu - paarilist oleks vaja.

Henkilöt: Kaius Artimo, Mati Martinson

Parhaat: Roherähn (Picus viridis)

2015-04-21 1S

2015-04-21 2Ss

2015-04-21 3S

2015-04-21 4S

2015-04-21 5S

2015-04-21 6S

MM

vanha

April 20, 2015 15:00

Orissaare Keskkool käis külas.
Ennol puudeladumise tööd jätkub. Järgmise talve puud on kuuris, ülejärgmise omad tulevad tasapisi õue peale.

Henkilöt: Mati Martinson

2015-04-20 1S

2015-04-20 2S

2015-04-20 3S

MM

vanha

April 19, 2015 15:00

Linnuloendus Kuke jõe vesikonnas. Järjekordselt vaatavad röövpüüdjate rüsad mitmelt poolt vastu. Pärast Kuke jõe kalapüügivõistlust veel imestatakse, et miks kala ei ole? Aga kala ei saagi Kuke jõkke sisse tulla. Kõigepealt kaks tähistatud mõrda Kuke jõe suudmes laidude vahel. Sealt edasi Kuke jõe läbijooksul läbi Sääremäe tee mõrravaia otsad näha. Kas mõrd põhjas olemas või pannakse see õhtul sisse ja võetakse hommikul välja, jääb keskkonnainspektsiooni selgitada. Igatahes mõrravaiad on jõesuudmes sees ja sõidetud on seal palju.

Jõgepidi ülespoole minnes Jõe külas ühes kitsas kohas jälle rüsa sees. Teine vai teises kaldas ja jõgi kinni, kümmekond särge rüsas. See rüsa jäi samuti keskkonnainspektsiooni likvideerida. Kuidagi loogikavastane tundus, et rüsa oli vastasmaja akende alla pandud, kuid ligi oli käidud teiselt poolt kaldalt. Võõras peidaks rüsa kaugemale, kuid vastasmajal endal läheb õuest sild üle jõe.

Laimjala valla kalamehed ja jahimehed, eesotsas vallavanemast jahipealikuga, peaksid ise hea seisma, et sealtkandist röövpüük lõpeks ja Laimjala vald saaks röövpüüdjate mainest lahti. Kohalik jahiselts on kalapüügivõistlust Kuke jõel küll kange korraldama. Kuid samal ajal kaladel ei lasta kudema tulla, jõgi mitmest kohast kinni. Kohalike meestena peaks jahimeestel piirkonnast ülevaade olema, samal ajal teades, et sealkandis röövpüük käib.
https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=64117
Kalamehed süüdistavad endiselt hülgeid ja kormorane, et need on kõik kalad nahka pistnud. Miskipärast Sõrvest Saaremaa teise otsa linde lugema minnes vaatavad röövpüüdjate mõrrad igalt poolt vastu ja kohalikud mehed seda ei märka. Või on nad ise selle asjaga seotud, et ei tahagi märgata?

Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus

Parhaat: Roherähn (Picus viridis)