Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
HF
vanha
September 22, 2010 15:00
Aamulla taas satoi mutta satoihan eilenkin. Sade kuitenkin taukosi jo klo 7 mutta tuuli oli täällä tavanomaisen kovaa, 14m/s. Lähtöä rantaan viivästytti hiirihaukan pelastusoperaatio. Hiha oli lentänyt aseman takana olevaan piikkilankaan ja jäänyt siivestään kiinni. Saa nähdä, selviääkö Matin hoidossa; siipi oli aika pahan näköinen.
Sitten asiaan: peippomuutto oli aamulla selvästi eilistä hiljaisempaa mutta tänään se jatkui tasaisena virtana iltaan asti, joten yli kymppitonnin päästiin. Niittykirvisiä ja spinareita meni eilistä paljon vähemmän mutta rautiaisia kuului taivaalta lähes jatkuvasti.
Haukkamuutto oli aika tavanomaista täällä; erilaisia petoja näkyvillä koko ajan, yleisin tietysti nisse. Parhaana pere, joka 9.15 epäonnistuneen saalistusyrityksen jälkeen jatkoi Latvian suuntaan. Haukkojen lajimäärä sama kuin eilen eli 9.
Illan suussa meni mustalintuja pari tonnia ja myös Ardea-parvia paineli korkealla etelään. Mainittakoon myös meriharakka ja kalatiira.
Eipä sitten juuri muuta. Päivän ruokailu muodostui turskasta, ahvenesta ja kampelasta, joita ostettiin paikallisilta kalastajilta noin 2 euroa/kg.
Sitten asiaan: peippomuutto oli aamulla selvästi eilistä hiljaisempaa mutta tänään se jatkui tasaisena virtana iltaan asti, joten yli kymppitonnin päästiin. Niittykirvisiä ja spinareita meni eilistä paljon vähemmän mutta rautiaisia kuului taivaalta lähes jatkuvasti.
Haukkamuutto oli aika tavanomaista täällä; erilaisia petoja näkyvillä koko ajan, yleisin tietysti nisse. Parhaana pere, joka 9.15 epäonnistuneen saalistusyrityksen jälkeen jatkoi Latvian suuntaan. Haukkojen lajimäärä sama kuin eilen eli 9.
Illan suussa meni mustalintuja pari tonnia ja myös Ardea-parvia paineli korkealla etelään. Mainittakoon myös meriharakka ja kalatiira.
Eipä sitten juuri muuta. Päivän ruokailu muodostui turskasta, ahvenesta ja kampelasta, joita ostettiin paikallisilta kalastajilta noin 2 euroa/kg.
Henkilöt: Harri Favorin, Mati Martinson, Pekka Paavilainen
Lajimäärä: 70
Sää: 7.00 +12, 14 S, 4/8, >20 km
12.00 +14, 13 SW, 4/8, >20 km
2010-09-22 1Fa
Harri Favorin
vanha
September 21, 2010 15:00
Saavuin asemalle eilen noin vuoden tauon jälkeen Pekka Paavilaisen kanssa. Ei eksytty matkalla kuin 2 kertaa, joten ilta alkoi jo hämärtää kun saavuttiin perille. Mati oli Donnan kanssa vastassa ja kaikki meni hyvin.
Aamulla klo 6 satoi, joten ei pidetty kiirettä. Lähdettiin liikkeelle klo 8 ja baarin kulmalta löytyi perinteinen tuulen suojainen paikka. Sateesta huolimatta lintuja oli liikkeellä. Sadekin taukosi klo 9 mennessä ja koko aamun peippoja paineli kovassa vastatuulessa etelään. Arvio yht. 12 tonnia. Muita massalajeja spinari (4 tonnia) ja niittykirvinen (400).
Myös haukkoja koko ajan liikkeellä, esim. perniksiä muutti 4, pandareita 2 ja päivän aikana nähtiin noin 30 kertaa ampuhaukka ja tinnuja vieläkin enemmän. Kuka sitten osaa sanoa, moniko oli samoja eli montako m ja montako p ???
Muita mukavia haviksia olivat mm. 30 muuttavaa riuttatiiraa, pikkulokkeja 82m ja merikihu.
Iltapäivällä välillä taas sateli ja mentiin kahlaajareissulle Jämajan rantaan, missä mm. tp. vesipääskylaji, 150 suosirriä, 4 pikkusirriä ja 5 kuovisirriä. Loode jätettiin väliin mutta oli ilo nähdä, että Laadlan kyläkauppa oli edelleen hengissä. Ilmapiiri kyllä oli kuin pysähtynyt tunnelma.
Illalla vielä saunottiin ja nautittiin graavilohta. Odotellaan huomiselle vähän parempaa säätä ja paljon lintuja. Lopuksi haluan lähettää terveisiä myös kaimalleni HP:lle, jos satut tätä lukemaan---
Aamulla klo 6 satoi, joten ei pidetty kiirettä. Lähdettiin liikkeelle klo 8 ja baarin kulmalta löytyi perinteinen tuulen suojainen paikka. Sateesta huolimatta lintuja oli liikkeellä. Sadekin taukosi klo 9 mennessä ja koko aamun peippoja paineli kovassa vastatuulessa etelään. Arvio yht. 12 tonnia. Muita massalajeja spinari (4 tonnia) ja niittykirvinen (400).
Myös haukkoja koko ajan liikkeellä, esim. perniksiä muutti 4, pandareita 2 ja päivän aikana nähtiin noin 30 kertaa ampuhaukka ja tinnuja vieläkin enemmän. Kuka sitten osaa sanoa, moniko oli samoja eli montako m ja montako p ???
Muita mukavia haviksia olivat mm. 30 muuttavaa riuttatiiraa, pikkulokkeja 82m ja merikihu.
Iltapäivällä välillä taas sateli ja mentiin kahlaajareissulle Jämajan rantaan, missä mm. tp. vesipääskylaji, 150 suosirriä, 4 pikkusirriä ja 5 kuovisirriä. Loode jätettiin väliin mutta oli ilo nähdä, että Laadlan kyläkauppa oli edelleen hengissä. Ilmapiiri kyllä oli kuin pysähtynyt tunnelma.
Illalla vielä saunottiin ja nautittiin graavilohta. Odotellaan huomiselle vähän parempaa säätä ja paljon lintuja. Lopuksi haluan lähettää terveisiä myös kaimalleni HP:lle, jos satut tätä lukemaan---
Henkilöt: Harri Favorin, Mati Martinson, Pekka Paavilainen
Lajimäärä: 69
Sää: 8.00 +15, 15 S, 8/8, 10-20 km
13.00 +14, 11 SW, 8/8, >20 km
2010-09-21 1Fa
MM
vanha
September 20, 2010 15:00
Ilmateade lubas vaiksemat ilma. Oodata oli väikeste lindude massrännet. Pisteliselt sai rännet loendatud, põhiliselt metsvindid. Arvukus tuli 3000-3300 lindu kümnes minutis. Palju arvukamaid päevi on olnud, kuid need on veel ees.
Huvi pärast käisin vaatamas, kuidas see metsvintide voog kolmest tuulegeneraatorist mööda saab. Üks tuulikutest õnneks seisis, kuid kaks uhasid hooga vehkida. Metsvintide põhiline rändevoog tuli rohkem mere rannikut pidi, tuulikute ja ranna vahelt. Tuulikutest väheke edasi tulid alles sisemaa poole. Kuid kõik sõltub ka tuule suunast.
Huvi pärast käisin vaatamas, kuidas see metsvintide voog kolmest tuulegeneraatorist mööda saab. Üks tuulikutest õnneks seisis, kuid kaks uhasid hooga vehkida. Metsvintide põhiline rändevoog tuli rohkem mere rannikut pidi, tuulikute ja ranna vahelt. Tuulikutest väheke edasi tulid alles sisemaa poole. Kuid kõik sõltub ka tuule suunast.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 41
Sää: 7.00 +13, 9 W, 4/8, >20 km
12.00 +15, 9 SW, 4/8, >20 km
2010-09-20 1Fa
2010-09-20 2Fa
2010-09-20 3Fa
MM
vanha
September 19, 2010 15:00
Tormilaine lõi jälle putukamaailma segi. Vähemalt üks liblikas - lõunapoolse päritoluga päevasuru (Macroglossum stellatarum) oli kohal. Elab Lõuna-Euroopas, kuid vahetevahel satub ka Eestisse. Viimane suurem invansioon oli 2006. aastal, kui Säärel neid suuremas koguses näha võis. Tookord sain neid mitmete liblikameeste püükide ja vaatlustega kokku vähemalt 40. Ka selle aasta augustikuiste äikesetormide ajal, kui putukamaailm jälle segi oli, nägid pisikesed liblikahuvilised Siim, Samuli ja Sander Sõrve tuletorni juures kahte päevasuru lendamas.
Päevasuru lendab ka päeval. Lend on omapärane - surulikult ühe koha peal paigal püsides ja siis kiiresti teise kohta sööstes. Otsida tasub teda hilise õitsemisega ussikeelte pealt.
Linnud tarvitasid tormiste päevade vähe vaiksemat ilma koha ära ja üritasid rändele minna. Poolest päevast jõudis metsvintide laine pärale. Enamus metsvinte jäi siiski Sõrve otsa toppama või keerasid läänerannikut pidi tagasi. Merele sellise tugeva vastutuulega ei minda.
Päevasuru lendab ka päeval. Lend on omapärane - surulikult ühe koha peal paigal püsides ja siis kiiresti teise kohta sööstes. Otsida tasub teda hilise õitsemisega ussikeelte pealt.
Linnud tarvitasid tormiste päevade vähe vaiksemat ilma koha ära ja üritasid rändele minna. Poolest päevast jõudis metsvintide laine pärale. Enamus metsvinte jäi siiski Sõrve otsa toppama või keerasid läänerannikut pidi tagasi. Merele sellise tugeva vastutuulega ei minda.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 48
Parhaat: Päevasuru (Macroglossum stellatarum)
Sää: 7.00 +13, 14 WSW, 8/8, >20 km
12.00 +13, 13 WSW, 8/8, >20 km
2010-09-19 1Fa
2010-09-19 2Faa
2010-09-19 3Fa
2010-09-19 4Fa
MM
vanha
September 18, 2010 15:00
Meri parajalt valge. Ilmateate järgi oli tuult kuni 19 m/s. Piirivalvekordoni radariruumi aknast on mõnus sellise ilmaga torutada. Viupardid, isahahad, sõtkad rändel. Hommikupoole üritas metsvinte ka minna.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 38
Sää: 7.00 +14, 14 SW, 8/8, >20 km
16.00 +14, 19 SW, 8/8, >20 km
2010-09-17 1Fa
MM
vanha
September 17, 2010 15:00
Õhtul peale päikeseloojangut esimene rabahanede parv rändel.
Ise üritasin öösel siga pildi peale saada. Sead käisid ümber varjendi urisemas küll, kuid valgust esialgu pelgasid.
Ise üritasin öösel siga pildi peale saada. Sead käisid ümber varjendi urisemas küll, kuid valgust esialgu pelgasid.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 31
Sää: 7.00 +14, 13 SW, 8/8, >20 km
12.00 +14, 13 SW, 4/8, >20 km
2010-09-18 1F
2010-09-18 2F
MM
vanha
September 16, 2010 15:00
Juba mitmendat päeva merel paras kagutuul. Piirivalvekordoni radariruumi aknast merel toimuv hästi nähtav. Suurt rännet ei ole. Ainult kormoranid sebivad edasi-tagasi. Raske on aru saada, kes rändelt tulija ja Vesitükil peatuma jääb ja kes toitumast tulija.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 29
Sää: 7.00 +13, 14 ESE, 8/8, 10-20 km
12.00 +12, 9 SSW, 4/8, >20 km
2010-09-16 1Fa
2010-09-16 2Fa
MM
vanha
September 15, 2010 15:00
Hommikupoole kõva tutt-tiirude ränne. Kolmveerand tunni jooksul sain 33 tükki lõuna poole liikumas. Ka suitsupääsukesed ja siisikesed trotsisid tugevat loodetuult ja üritasid üsna vastutuules rännata.
Laupäeval said Karl ja Kaspar Kuressaares ühe imeliku linnu vaatluse osaliseks. Tuli välja, et Sõnajalad käisid Kuressaares Raiekivi sääre murult lilli noppimas.
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid⊂=1&artid=38397
Laupäeval said Karl ja Kaspar Kuressaares ühe imeliku linnu vaatluse osaliseks. Tuli välja, et Sõnajalad käisid Kuressaares Raiekivi sääre murult lilli noppimas.
http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid⊂=1&artid=38397
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 40
Sää: 7.00 +13, 12 S, 4/8, >20 km
12.00 +13, 10 SW, 8/8, 10-20 km
2010-09-15 1Fa
2010-09-15 2Fa
MM
vanha
September 14, 2010 15:00
Stebeli komandopunkti alumise korruse kõrgus on 3,5 m, osades ruumides natuke vähem. Mõõtmised näitasid, et kolme ööpäevaga on vett 18 cm juurde tulnud - see teeb 6 cm ööpäevas. Kahe kuu pärast oleks kogu alumine korrus jälle vee all. Mingeid lahtiseid kraane ei ole. Põhiline vesi jookseb ikkagi sellest alumise korruse lae all olevast lahtisest kanalisatsioonitoru otsast. Selgesti on näha, kuidas see üle generaatoriruumi lävepaku alumise korruse madalamasse ossa edasi voolab.
Koos Ainariga sai kogu süsteemiga vähe põhjalikumalt tutvust tehtud ja kanalisatsioonitoru otsa punn löödud. Vahepealse kraani kinnikeeramine ei andnud tulemusi, kuna see enam ei liigu. Märgatav vee pealejooks selleks korraks katkes. Nüüd on küsimus, mis edasi saab? See arvutieellane ootaks kiiremini päästmist ja konserveerimist. Tagasi vee alla lastes ei juhtuks temaga niipea midagi. Kuid sellisena lahtiselt niiskes keskkonnas seistes hakkaks ta kohe lagunema. Sama käib kogu selle alumisel korrusel veel säilinud atribuutika kohta.
Üheks suureks ohuallikaks on tänapäevane inimfaktor. Teatud seltskonnas on levinud arusaam, et kõik, mis on metallist, on võimalik odava hinna eest vanarauaks maha müüa.
Suurem rüüstamine on juba aastate eest toimunud. Venelased lõhkusid enne patarei mahajätmist 3. oktoobril 1941. a. kogu toimiva süsteemi ise. Kuid generaatorid, juhtmed ja muu väärtuslik viidi hiljem, arvatavalt saksa ajal minema. 1987. aastal, väidetavalt peale komandopunkti esimest tühjakspumpamist, oli see alumine korrus juba rüüstatud olnud. Kui seda tolleaegset rüüstetööd täpsemalt vaadata, siis on näha, et paljud juhtmeotsad, masinad ja torud on ilusasti poltidest lahti keeratud. Tänapäeval ükski polt enam ei keera.
Patarei esimene kahuritorn pumbati ka kohe peale sõda venelaste endi poolt tühjaks. Sinna tehti rannakaitse õppepatarei ja nimetati ümber 360.-ndaks rannakaitsepatareiks, kuid ilma relvastuseta.
Ka teist kahuritorni on mingil ajal pumbatud, generaatori raamid on veel kahuriaugu põhjas. Need võivad olla ka vanametalli kogumise päevailt. Kuid all sukeldumas käinud meeste jutu järgi on kaugemast kahuritornist, tegelikult kahuritorn nr. 1, ülemiselt korruselt kõik kaablid maha võetud ja puitosad oleks nagu põlenud. Kuuekümnendate aastate algul, kui käis Kuressaares elektrijaama ehitus, saadi palju kaableid ja muid materjale nn. Stebeli patareist. On öeldud, et poleks tookord Stebeli patareid olnud, oleks elektrijaam ehitamata jäänud.
Nüüd on malemäng Stebeli patareiga alanud. Esimesed käigud on tehtud. Ausalt öeldes mitte just kõige läbimõeldumad. Enne käik ära ja alles siis vaatame, mis edasi saab. Eks ta algul rohkem selline asjaga tutvumine oli. Kuid järgmised käigud tuleb põhjalikumalt läbi kaaluda ja soovituslikult ikka mitu käiku ette, sest vastane on tugev.
Koos Ainariga sai kogu süsteemiga vähe põhjalikumalt tutvust tehtud ja kanalisatsioonitoru otsa punn löödud. Vahepealse kraani kinnikeeramine ei andnud tulemusi, kuna see enam ei liigu. Märgatav vee pealejooks selleks korraks katkes. Nüüd on küsimus, mis edasi saab? See arvutieellane ootaks kiiremini päästmist ja konserveerimist. Tagasi vee alla lastes ei juhtuks temaga niipea midagi. Kuid sellisena lahtiselt niiskes keskkonnas seistes hakkaks ta kohe lagunema. Sama käib kogu selle alumisel korrusel veel säilinud atribuutika kohta.
Üheks suureks ohuallikaks on tänapäevane inimfaktor. Teatud seltskonnas on levinud arusaam, et kõik, mis on metallist, on võimalik odava hinna eest vanarauaks maha müüa.
Suurem rüüstamine on juba aastate eest toimunud. Venelased lõhkusid enne patarei mahajätmist 3. oktoobril 1941. a. kogu toimiva süsteemi ise. Kuid generaatorid, juhtmed ja muu väärtuslik viidi hiljem, arvatavalt saksa ajal minema. 1987. aastal, väidetavalt peale komandopunkti esimest tühjakspumpamist, oli see alumine korrus juba rüüstatud olnud. Kui seda tolleaegset rüüstetööd täpsemalt vaadata, siis on näha, et paljud juhtmeotsad, masinad ja torud on ilusasti poltidest lahti keeratud. Tänapäeval ükski polt enam ei keera.
Patarei esimene kahuritorn pumbati ka kohe peale sõda venelaste endi poolt tühjaks. Sinna tehti rannakaitse õppepatarei ja nimetati ümber 360.-ndaks rannakaitsepatareiks, kuid ilma relvastuseta.
Ka teist kahuritorni on mingil ajal pumbatud, generaatori raamid on veel kahuriaugu põhjas. Need võivad olla ka vanametalli kogumise päevailt. Kuid all sukeldumas käinud meeste jutu järgi on kaugemast kahuritornist, tegelikult kahuritorn nr. 1, ülemiselt korruselt kõik kaablid maha võetud ja puitosad oleks nagu põlenud. Kuuekümnendate aastate algul, kui käis Kuressaares elektrijaama ehitus, saadi palju kaableid ja muid materjale nn. Stebeli patareist. On öeldud, et poleks tookord Stebeli patareid olnud, oleks elektrijaam ehitamata jäänud.
Nüüd on malemäng Stebeli patareiga alanud. Esimesed käigud on tehtud. Ausalt öeldes mitte just kõige läbimõeldumad. Enne käik ära ja alles siis vaatame, mis edasi saab. Eks ta algul rohkem selline asjaga tutvumine oli. Kuid järgmised käigud tuleb põhjalikumalt läbi kaaluda ja soovituslikult ikka mitu käiku ette, sest vastane on tugev.
Henkilöt: Mati Martinson, Ainar Unus
Lajimäärä: 24
Sää: 7.00 +14, 8 WNW, 6/8, >20 km
12.00 +17, 9 SW, 4/8, >20 km
2010-09-14 1Fa
2010-09-14 2Fa
2010-09-14 3Fa
2010-09-14 4Fa
2010-09-14 5
MM
vanha
September 13, 2010 15:00
Virtuaalne fotoekskursioon Stebeli komandopunkti jätkub. Kuna vesi tasapisi kerkib, tuleb jäädvustada veel niipalju, kui annab. Kuivale jäädes hakkavad paljud asjad kohe lagunema. Kõike seda konserveerida ikka ei jõuaks.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 40
2010-09-13 1Fa
2010-09-13 2Fa
2010-09-13 3Fa
2010-09-13 4F
2010-09-13 5Fa
2010-09-13 6Fa
2010-09-13 7Fa