Sõrve
Station Feed
Authentication Required
You need to log in to post entries. Please click the Login button in the top-right corner.
.MM
vanha
March 2, 2011 14:00
Hommikul kakk huikas. Ta on ikkagi olemas.
Murtud luiki oli kokku kuus näha, 10 kükitasid veel elusast peast jää peal. Kokku kolm rebast oli ka - kohalik piirivalve rebasepaar läks päise päeva ajal Vesitükki ja Suurrahu nurga peal pesitsev mustade jalgadega rebane tuli kotkaplatsi poole uudistama. Neil ju praegu pulmad.
Ida poolt lõi mere lahti. Aule 1000, sõtkaid 500, kuid luikede jaoks veel liiga kaugel. Ka lääne pool kaugel merel näha vabavett.
25.02.2011 kuupäeva peale said Margus Vilu kotkapildid tagantjärgi üles pandud.
http://www.tarsiger.com/paivakirja/kuvat.php?pvm=2011-02-25&asema=sorve
Murtud luiki oli kokku kuus näha, 10 kükitasid veel elusast peast jää peal. Kokku kolm rebast oli ka - kohalik piirivalve rebasepaar läks päise päeva ajal Vesitükki ja Suurrahu nurga peal pesitsev mustade jalgadega rebane tuli kotkaplatsi poole uudistama. Neil ju praegu pulmad.
Ida poolt lõi mere lahti. Aule 1000, sõtkaid 500, kuid luikede jaoks veel liiga kaugel. Ka lääne pool kaugel merel näha vabavett.
25.02.2011 kuupäeva peale said Margus Vilu kotkapildid tagantjärgi üles pandud.
http://www.tarsiger.com/paivakirja/kuvat.php?pvm=2011-02-25&asema=sorve
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 21
Sää: 7.00 -1, 5 WNW, 8/8, 10-20km
12.00 1, 5 WNW, 8/8, 10-20km
2011-03-02 1S
2011-03-02 2S
MM
vanha
March 1, 2011 14:00
Kaks luike jääl konutamas, mõned üritasid põhja poole minna, üks tuli vastu õhtut põhja poolt tagasi. Lindudel on rändekihk sees. Kevad niikaugel, päike paistab.
Kaks kotkast olid luigejäänuste kallal maiustamas. Ju rebane öösel asja ära tegi. See on paratamatu looduse ringkäik - ühe surm on teise elu.
Kaks kotkast olid luigejäänuste kallal maiustamas. Ju rebane öösel asja ära tegi. See on paratamatu looduse ringkäik - ühe surm on teise elu.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 18
Sää: 7.00 -12, 3 NE, 1/8, 10-20km
12.00 -3, 3 SW, 0/8, 10-20km
2011-03-01 1
2011-03-01 2S
2011-03-01 3
2011-03-01 4S
MM
vanha
February 28, 2011 14:00
Samad 19 luike endiselt alles. Konutavad säästureþiimil Liivi lahe poolsel küljel ja ootavad kevadet. Rebane pole neid õnneks kimbutamas käinud. Kuid satelliidi jääkaarti vaadates asi just kõige hullem ei ole. Need luiged, kes Saaremaa randa talvituma jäid, peaksid lääne poolt väheke vabavett leidma. Iseasi, kas nokad põhja ulatuvad. Kogu nädal lubab sellist vaikset edela- ja läänetuultega ilma. Ilm päeval küll soe, kuid tugevam tuul tooks muutust ja lükkaks mere lahti. Võtaks lõuna poolt mõne linnu ka kaasa, kuid neid veel vara siia tahta. Surevad lumehangede vahel ära.
NOAA jääkaarti saab vaadata siit. Aadress on nii pikk sellepärast, et see on eesti keelde ringi tõlgitud.
http://translate.googleusercontent.com/translatec?hl=et&ie=UTF-8&oe=utf-8&u=http://www.bsh.de/de/Meeresdaten/Beobachtungen/Fernerkundung/bofarb.jsp&rurl=translate.google.ee&client=firefox-a&usg=ALkJrhi8Er_A54yJr0LrKpS2z4xL9YscQ
NOAA jääkaarti saab vaadata siit. Aadress on nii pikk sellepärast, et see on eesti keelde ringi tõlgitud.
http://translate.googleusercontent.com/translatec?hl=et&ie=UTF-8&oe=utf-8&u=http://www.bsh.de/de/Meeresdaten/Beobachtungen/Fernerkundung/bofarb.jsp&rurl=translate.google.ee&client=firefox-a&usg=ALkJrhi8Er_A54yJr0LrKpS2z4xL9YscQ
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 16
Sää: 8.00 -7, 4 S, 0/8, 10-20km
12.00 -4, 2 SE, 0/8, 10-20km
2011-02-28 1B
2011-02-28 2B
2011-02-28 3B
2011-02-28 4B
2011-02-28 5B
MM
vanha
February 27, 2011 14:00
Täna oli jälle hädiste luikede päev. Viimase aja suur külm pani ranniku jäässe. Paarkümmend luike, kes läänerannikul Suurrahu taga vahepeal näha oli, on nüüd hädas. Eks neid ole piki rannikut rohkemgi. Lendavad edasi-tagasi, üritavad põhja poole minna, kuid seal samuti lausjää. Magavad siis energia kokkuhoiu mõttes niisama keset jääd. Mida aeg edasi, seda nõrgemaks nad ilma toiduta jäävad. Rebased olid eile hommikuks kaks luike juba laiali tõmmanud. Kotkad magava luige kallale ei lähe. Küll aga siis, kui rebased öösel tapatöö ära teinud.
Üritasime Karliga luikedele vilja anda. Mõni võttis väheke vastu ka, kuid eelistas siiski edasi magada, viljaports külje all. Kuiv vili keset jääd ilma veeta ei ole kõige õigem toit. Luik tahab oma toitu vee sees ära lobistada. Väheke koerakrõbinaid sai ka vilja sisse pandud.
Päris kinni nad ennast püüda ei lase, aga kui õieti minna, siis sai keset avamerd luigele nelja-viie meetri peale ligi. Saiajupi-luiged nad ei ole. Täiesti looduslik värk. Lihtsalt neid jääb Saaremaa vetesse nii palju talvituma.
Kuid ega loodusliku valiku vastu ei saa. Ühe olevuse surm on teise elu. Kui ühes kohas katsetasime, oli teises kohas juba 17-nene punt jääle kogunenud. Üks viiene salk pani põhja poole aga kuhu neil seal minna? Hommikul paistab, mis öö jooksul toimunud on.
Kargi ja Kaunispe vahel nähti vöötkakku. Arvatavalt sama lind, kes jaanuari keskel Loodes.
Üritasime Karliga luikedele vilja anda. Mõni võttis väheke vastu ka, kuid eelistas siiski edasi magada, viljaports külje all. Kuiv vili keset jääd ilma veeta ei ole kõige õigem toit. Luik tahab oma toitu vee sees ära lobistada. Väheke koerakrõbinaid sai ka vilja sisse pandud.
Päris kinni nad ennast püüda ei lase, aga kui õieti minna, siis sai keset avamerd luigele nelja-viie meetri peale ligi. Saiajupi-luiged nad ei ole. Täiesti looduslik värk. Lihtsalt neid jääb Saaremaa vetesse nii palju talvituma.
Kuid ega loodusliku valiku vastu ei saa. Ühe olevuse surm on teise elu. Kui ühes kohas katsetasime, oli teises kohas juba 17-nene punt jääle kogunenud. Üks viiene salk pani põhja poole aga kuhu neil seal minna? Hommikul paistab, mis öö jooksul toimunud on.
Kargi ja Kaunispe vahel nähti vöötkakku. Arvatavalt sama lind, kes jaanuari keskel Loodes.
Henkilöt: Mati Martinson, Karl Eik Rebane
Lajimäärä: 15
Parhaat: Vöötkakk (Surnia ulula)
Sää: 8.00 -7, 7 ESE, 0/8, 4-10km
12.00 -6, 9 E, 0/8, 10-20km
2011-02-27 1S
2011-02-27 2Ss
2011-02-27 3
2011-02-27 4S
MM
vanha
February 26, 2011 14:00
Viimaste päevade soojad ilmad on luiged rahutuks muutnud. Sebivad juba ringi. Mõni üritab põhja poole rännata, kuid miski aeg tullakse jälle tagasi - meri ju igalt poolt jääs. Tegelikult on nendel ka siin tõsine häda. Lääne poolt võttis kaldaääre kinni. Passivad nüüd niisama jää peal ja nälgivad.
Kaugel Vesitükimaa taga on meri lahti. Ühteaegu võis korraga lennus 5000 auli näha. Eks kotkad käi neid lennutamas. Muidu istuvad kaugel jääkuhjatiste otsas. Meri hakkab jäämägesid tekitama. Kaugel merel midagi juba olemas. Kui tuult teeb, kuhjab jäämäed kokku.
Kaugel Vesitükimaa taga on meri lahti. Ühteaegu võis korraga lennus 5000 auli näha. Eks kotkad käi neid lennutamas. Muidu istuvad kaugel jääkuhjatiste otsas. Meri hakkab jäämägesid tekitama. Kaugel merel midagi juba olemas. Kui tuult teeb, kuhjab jäämäed kokku.
Henkilöt: Magnus Kaldjärv, Mati Martinson, Kaspar Mölder, Karl Eik Rebane
Lajimäärä: 17
Sää: 8.00 -6, 7 SW, 7/8, 10-20km
12.00 -3, 3 S, 7/8, 10-20km
2011-02-26 1S
2011-02-26 2S
2011-02-26 3S
2011-02-26 4S
MM
vanha
February 25, 2011 14:00
Koolipoistel oma uurimistöödega tuli takus. Tähtaeg 1. märts. Üritavad veel päästa, mis päästa annab. Magnus käis oma saatemeeskonnaga punkrites talvitujaid lugemas. Trollusid ei olnud, kuid mäger oli maha surnud. Ju tal külm hakkas.
Kaspar jätkas oma uurimistööd Kuressaares talvituvatest lindudest.
Karli uurimistöö teemaks on talvituvad merikotkad. Kokkuvõtteid tehes on välja tulnud, et selle talve 18-nest äraloetud kotkarõngast on 9 olnud Soomes ja 9 Eestis rõngastatud. Seega pooleks. Varasemast on teada ka üks Rootsi rõngaga kotka talvitumine. Kui võtta, et rõngastega kotkaid on olnud umbes 1/3 kuni 1/4, siis kokkuvõttes on selle talve jooksul siinselt toiduplatsilt läbi käinud vähemalt 60-80 kotkast. Lisaks niisama läbirändajad. Kuid nagu juba varem mainitud, noored kotkad kogu aeg liiguvad. Ainult vanalinnud, kes territooriumi hoiavad, on samad.
Hilkka on jälle oma asukohta vahetanud. Vahepeal käis pikalt Innarahu vahet. Ju hülgekaameras näha olnud Innarahu kotkad on oma territooriumi võõrastest puhtaks löönud, klikitavad seal kahekesi. Hilkka on peale Innarahu mahajätmist käinud Loonalaiul, Vilsandil, Vaikadel, uuesti Vilsandil Vesiloo viimases tipus. Sealt edasi olnud Harilaiul ja 22. veebruari seisuga viimased 6 punkti on Tagamõisa poolsaarel Jaagarahu teeotsa lähedal. Ju seal jahimeeste poolt midagi metsa maha on jäetud. Kuid liikumine toimub suunaga ikka kodu poole. http://www.luomus.fi/info/maps/merikotka332072010_talvi.php
Jahimehed annetasid kotkastele seakraami. Üks kärnas kõhuga kährik lasti ka. Kärntõves rebaseid ei ole õnneks viimasel ajal Sõrve tagumises tipus näha olnud. See oli selle talve teine kärnas kähriku juhtum.
Kuid tuul keeras ära edelasse ja läks soojaks. Päeval oli ainult -3 kraadi külma. Soojem kui ilmaennustus lubas. Lääne poolt on ju meri lahti.
Kaspar jätkas oma uurimistööd Kuressaares talvituvatest lindudest.
Karli uurimistöö teemaks on talvituvad merikotkad. Kokkuvõtteid tehes on välja tulnud, et selle talve 18-nest äraloetud kotkarõngast on 9 olnud Soomes ja 9 Eestis rõngastatud. Seega pooleks. Varasemast on teada ka üks Rootsi rõngaga kotka talvitumine. Kui võtta, et rõngastega kotkaid on olnud umbes 1/3 kuni 1/4, siis kokkuvõttes on selle talve jooksul siinselt toiduplatsilt läbi käinud vähemalt 60-80 kotkast. Lisaks niisama läbirändajad. Kuid nagu juba varem mainitud, noored kotkad kogu aeg liiguvad. Ainult vanalinnud, kes territooriumi hoiavad, on samad.
Hilkka on jälle oma asukohta vahetanud. Vahepeal käis pikalt Innarahu vahet. Ju hülgekaameras näha olnud Innarahu kotkad on oma territooriumi võõrastest puhtaks löönud, klikitavad seal kahekesi. Hilkka on peale Innarahu mahajätmist käinud Loonalaiul, Vilsandil, Vaikadel, uuesti Vilsandil Vesiloo viimases tipus. Sealt edasi olnud Harilaiul ja 22. veebruari seisuga viimased 6 punkti on Tagamõisa poolsaarel Jaagarahu teeotsa lähedal. Ju seal jahimeeste poolt midagi metsa maha on jäetud. Kuid liikumine toimub suunaga ikka kodu poole. http://www.luomus.fi/info/maps/merikotka332072010_talvi.php
Jahimehed annetasid kotkastele seakraami. Üks kärnas kõhuga kährik lasti ka. Kärntõves rebaseid ei ole õnneks viimasel ajal Sõrve tagumises tipus näha olnud. See oli selle talve teine kärnas kähriku juhtum.
Kuid tuul keeras ära edelasse ja läks soojaks. Päeval oli ainult -3 kraadi külma. Soojem kui ilmaennustus lubas. Lääne poolt on ju meri lahti.
Henkilöt: Magnus Kaldjärv, Mati Martinson, Kaspar Mölder, Karl Eik Rebane, Margus Vilu
Lajimäärä: 14
Sää: 8.00 -12, 6 SSW, 4/8, 10-20km
12.00 -6, 6 SSW, 8/8, 10-20km
2011-02-25 1
2011-02-25 2
2011-02-25 3
MM
vanha
February 24, 2011 14:00
Head vabariigi aastapäeva!
Katseks sai kotkastel jälle külas käidud. Koolipoisid tahavad nädalavahetusel pilti tegema tulla. Siis on teada, mis seis kotkastege sellise külmaga on. Karlil on talvituvate kotkaste uurimistöö käsil. Loodab veel mõne rõnga ära lugeda ja kotkaid pildi peale saada.
Hommikul kell seitse kotkastele sulatatud toitu ette, nagu igal päev. Väljas -18 kraadi ja väheke rohkem külma. Sellise külmaga varjendisse ei tahtnud jääda. Päevapoole läheb päikese paistel tavaliselt soojemaks. Objektiivi ka igaks juhuks valmis ei pannud.
Kell 9.30 varjendisse. Väljas selleks ajaks -14. Vana kotkas oli ees 40 meetri peal söömas. Noorem passis eemal jää peal. Vana käis teda vahepeal ära ajamas. Objektiiv sai kotka nina all vaikselt varjendiaugust välja topitud ja petteobjektiiv ära võetud. Tuleb kogu aeg kotkast jälgida. Liigutada saab ainult siis, kui ta ei vaata. Sama ka pilditegemise ajal. Varesed ei pannud ka tähele. Neid oli õnneks vähem, enamus istus puu otsas. Varestele ütlesin, et ma täna varjendisse ei lähe. Need lollid jäid uskuma - natukese aja pärast oli kogu see kari platsis. Ronkadel oli jagelemist. Üks ülearune tegelane oli välja ilmunud. See ei tahtnud kuidagi aru saada, et vanapaaril oma territoorium ja võõrastel siia asja ei ole.
Varjendis panin küünlad põlema. Varsti sees -4, enne äratulekut -3 , väljas päikese käes -9 kraadi külma. Täiesti talutav pilditegemise ilm. Ei ole vajadust isegi kindaid kätte panna. Paar tundi olin. Päike läks juba liigu erguks, kuid mõne tõestuspildi ikka sai.
Kokkuvõtteks - varjendi eelis on see, et saad pilgu heita lindude-loomade tegemisse, ise nende keskel olla, kuid neid sellega mitte häirida. Kotkastele lisatoidu andmisest niipalju, et üks part jäi täna sellevõrra rohkem elama, mis vana kotkas oma kõhu seapea kallal järades täis sai. Vanad saavad omadega veel hakkama, kuid noortel, eriti esimese talve kotkastel on sellise külmaga pisikese lisatoidu olemasolu suur tugi.
Katseks sai kotkastel jälle külas käidud. Koolipoisid tahavad nädalavahetusel pilti tegema tulla. Siis on teada, mis seis kotkastege sellise külmaga on. Karlil on talvituvate kotkaste uurimistöö käsil. Loodab veel mõne rõnga ära lugeda ja kotkaid pildi peale saada.
Hommikul kell seitse kotkastele sulatatud toitu ette, nagu igal päev. Väljas -18 kraadi ja väheke rohkem külma. Sellise külmaga varjendisse ei tahtnud jääda. Päevapoole läheb päikese paistel tavaliselt soojemaks. Objektiivi ka igaks juhuks valmis ei pannud.
Kell 9.30 varjendisse. Väljas selleks ajaks -14. Vana kotkas oli ees 40 meetri peal söömas. Noorem passis eemal jää peal. Vana käis teda vahepeal ära ajamas. Objektiiv sai kotka nina all vaikselt varjendiaugust välja topitud ja petteobjektiiv ära võetud. Tuleb kogu aeg kotkast jälgida. Liigutada saab ainult siis, kui ta ei vaata. Sama ka pilditegemise ajal. Varesed ei pannud ka tähele. Neid oli õnneks vähem, enamus istus puu otsas. Varestele ütlesin, et ma täna varjendisse ei lähe. Need lollid jäid uskuma - natukese aja pärast oli kogu see kari platsis. Ronkadel oli jagelemist. Üks ülearune tegelane oli välja ilmunud. See ei tahtnud kuidagi aru saada, et vanapaaril oma territoorium ja võõrastel siia asja ei ole.
Varjendis panin küünlad põlema. Varsti sees -4, enne äratulekut -3 , väljas päikese käes -9 kraadi külma. Täiesti talutav pilditegemise ilm. Ei ole vajadust isegi kindaid kätte panna. Paar tundi olin. Päike läks juba liigu erguks, kuid mõne tõestuspildi ikka sai.
Kokkuvõtteks - varjendi eelis on see, et saad pilgu heita lindude-loomade tegemisse, ise nende keskel olla, kuid neid sellega mitte häirida. Kotkastele lisatoidu andmisest niipalju, et üks part jäi täna sellevõrra rohkem elama, mis vana kotkas oma kõhu seapea kallal järades täis sai. Vanad saavad omadega veel hakkama, kuid noortel, eriti esimese talve kotkastel on sellise külmaga pisikese lisatoidu olemasolu suur tugi.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 18
Sää: 8.00 -18, 3 ENE, 2/8, 10-20km
12.00 -9, 3 ENE, 2/8, >20km
2011-02-24 1S
2011-02-24 3S
2011-02-24 2
MM
vanha
February 23, 2011 14:00
Hülgekaamera ees olid kotkad üsna päev läbi tegutsemas. Algul laulsid kaamera taga, seejärel tuli üks vanalind kaamera ette istuma, mingi aja pärast teine vanalind. Üsna mitu tundi võis neid näha. Aga Hilkkat ei olnud.
Hülgetited nutavad. Põhiline laul käib hommikul ja õhtul tissitamise ajal. Üks emane käis päeval ka kaamera eest läbi. Eile tissitas sama emane päris kaamera ees kõgi ilmarahva silme all.
Aadress veelkord:
http://www.looduskalender.ee/
Hülge seirekaamera - otsestriim
Momendil on nugis akna taga tihasepalle söömas.
Hülgetited nutavad. Põhiline laul käib hommikul ja õhtul tissitamise ajal. Üks emane käis päeval ka kaamera eest läbi. Eile tissitas sama emane päris kaamera ees kõgi ilmarahva silme all.
Aadress veelkord:
http://www.looduskalender.ee/
Hülge seirekaamera - otsestriim
Momendil on nugis akna taga tihasepalle söömas.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 19
Sää: 8.00 -15, 3 NE, 2/8, 10-20km
12.00 -10, 4 NE, 2/8, 10-20km
2011-02-23 1S
2011-02-23 2A
2011-02-23 3A
MM
vanha
February 22, 2011 14:00
Talvised ilmad jätkuvad. Viu ilmus jälle välja. Kotkaga on lood nagu nad on. Ilm on külm ja toit külmub kiiresti ära. Varesed trummeldavad. Kotkad ei istu puntras ümber söödaplatside, nagu üks tark mees looduspilt.ee-s arvab, et ta ei saa seepärast enam looduses kotkast piltigi teha. Aga äkki see on tõesti põhjuseks, miks mõni "loodusfotograaf" pole veel kotkast näinud. Kotkad on kõik Sõrve ära meelitatud.
http://www.looduspilt.ee/foorum/viewtopic.php?pid=54484#p54484
http://www.looduspilt.ee/foorum/viewtopic.php?pid=54484#p54484
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 15
Sää: 8.00 -13, 7 ENE, 4/8, 10-20km
12.00 -12, 7 ENE, 3/8, >20km
2011-02-22 1S
2011-02-22 2S
MM
vanha
February 21, 2011 14:00
Hülgekaamera töötab jälle! Hülgetite nuttu on kuulda. Nutavad nagu väiksed lapsed. Kui veab, võib pildi pealt ka Hilkkat näha. Ta on viimasel ajal hüljestel ämmaemandaks käinud.
http://www.looduskalender.ee/
Hülge seirekaamera - otsestriim
Need õõnetuvid ei andnud mulle siiamaani rahu - fototõestus, et Sõrves õõnetuvid ammu kohal oli siiani tegemata. Ilm küll vähe viluvõitu, kuid veebruari alguses oli edelatuul ja suur sula. See aeg tulid esimesed künnivaresed sisse, asi see siis tuvidel tulla oli. Tavaliselt esimesi õõnetuvisid ikka veebruari lõpus nähtud. Talvepunkti korjajad on omale linnukese kirja saanud. Sedakorda tulid natuke varem. Ju see suur sula nad ära eksitas.
http://www.looduskalender.ee/
Hülge seirekaamera - otsestriim
Need õõnetuvid ei andnud mulle siiamaani rahu - fototõestus, et Sõrves õõnetuvid ammu kohal oli siiani tegemata. Ilm küll vähe viluvõitu, kuid veebruari alguses oli edelatuul ja suur sula. See aeg tulid esimesed künnivaresed sisse, asi see siis tuvidel tulla oli. Tavaliselt esimesi õõnetuvisid ikka veebruari lõpus nähtud. Talvepunkti korjajad on omale linnukese kirja saanud. Sedakorda tulid natuke varem. Ju see suur sula nad ära eksitas.
Henkilöt: Mati Martinson
Lajimäärä: 17
Sää: 8.00 -15, 6 NE, 2/8, 10-20km
12.00 -10, 6 NE, 2/8, 10-20km
2011-02-21 1
2011-02-21 2